-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpus tekkisid maakoor, varajane atmosfäät ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu
-
Kestus 4000 kuni 2500 mln aastat tagasi.
Arenesid esimesed algelised eluvormid.
Arhaikumis atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vee all. Selle aja ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, millest paljudes on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Kestus 2500-542 mln aastat tagasi.
Tänu fotosünteesivate bakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi. -
-
Kestus 542 kuni 485 mln aastat tagasi.
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda protsessi tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid uued selgrootute rühmad. Loomadel kujunes mineraalne toes või tugev välisskelett, mis oli arvatavasti vastuseks röövloomade evolutsioonile. Sellist saak ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
-
Kestus 485 kuni 443 mln aastat tagasi.
Meredes elas rikkalik elustik ja hakkasid ilmuma esimesed maismaataimed. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa ka mereelustiku massilise väljasuremise. -
Kestvus 443 kuni 419 mln aastat tagasi.
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riffid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Nad olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel, tihti üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestus 419 kuni 359 mln aastat tagasi.
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, nt. käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Meresid ja järvi asustanud kalad olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algul oli maismaa veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid juba tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
Kestus 359 kuni 299 mln aastat tagasi.
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Selle ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt pole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus 299 kuni 252 mln aastat tagasi.
Permi ajastul tekkis hiidmanner, mida ümbritses hiiglaslik ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Kestus 252 kuni 201 mln aastat tagasi.
Elustik oli liigivaene permi ajastul toimunud väljasuremise tõttu ja sellest taastumiseks läks aega kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Kestus 201 kuni 145 mln aastat tagasi.
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad. Kalad olid juura ajastul juba tänapäevase tüübiga. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestus 145 kuni 66 mln aastat tagasi.
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Kestvus 66 kuni 23 mln aastat tagasi.
Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suueŕeks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajatest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, suurtel laiuskraadidel kasvasid troopilised metsad. Kliima hakkas aga järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid metsi. -
-
Kestus 23 kuni 2,5 mln aastat tagasi.
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Kestus 2,5 mln aastat tagasi ning kestab jätkuvalt.
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
