-
Algas planeet Maa kujunemisega. Sellest pärit kivimeid on vähe, vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. 4,6-4 mld aastat tagasi.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, millest paljudesse on säilinud ka bakterifossiile. 4- 2,5 mld aastat tagasi.
-
suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, suurem osa ka tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomadel kujunes mineraalne toes ning tugev välisskelett. Sellist saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nim. ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. 485-542 mil. aastat tagasi.
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul oli aga kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. 443-485 milj. aastat tagasi.
-
Selle ajastu meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid peale taimede ka asustama loomad. 419-443 milj. aastat tagasi.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Muutused toimusid ka maismaal, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. 359-419 milj. aastat tagasi.
-
Katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed. Elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad. 299-359 mln aastat tagasi.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest. 252-299 mln aastat tagasi.
-
Algne elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. 201-252 mln aastat tagasi.
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Ajastu meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. 145-201 mln aastat tagasi
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal elasid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ning linnuliigid. Väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt ning üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. 66-145 mln aastat tagasi.
-
Algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajad asusid elama maismaale, kuid vaalade eellased asusid meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Algselt oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi. 23-66 mln aastat tagasi
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud ning rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. 2.5-23 mln aastat tagasi.
-
Alguses ilmusid inimese Vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Ajastu jooksul on välja surnud mitmed imetaja- ja linnuliigid. Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. 1-2,5 mln aastat tagasi
