-
Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hasaiukum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Hadaikum lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
-
Ehk ürgeoon, meredes arenesid algelised eluvormid. Arhiaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.[4 mld]
-
Ehk aguesoon. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. [2.5mld]
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas vetikate hulk, loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. [ 542mln aastat tagasi]
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi endaga kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. [485mln aastat tagasi]
-
Taimed jätkasid maismaal asutamist, need olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sagel üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asutama ka loomad(tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid). [443mln aastat tagasi]
-
Paljud meresid ja järvi asustunud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimsetik madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimsed metsad, ilmusid esimsed kahepaiksed.[419mln aastat tagasi]
-
Maismaad katsid võimasad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunesid kivisöelademed. Elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime , ilmusid esimesed roomajad.[359 mln aastat tagasi]
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. See oli kaetud kuiva kõrbega ning seal valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastus lõppes Maa suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asutanud liikidest. [299 mln aastat tagasi]
-
Ajastu alguse elustik oli liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. [252 mln aastat tagasi]
-
Ilmusd esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. [201 mln aastat tagasi]
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Kriidi lõpul toimunud massiise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. [145 mln aastat tagasi]
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutioon. Imetajatest sai suureks ja liigirikkaks rühmaks , enamik imetajaid elasid maismaal. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel, seejärel hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumad-preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. [66 mln aastat tagasi]
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid, hiired. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate, [23 mln aastat tagasi]
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule [2,5 mln aastat tagasi]
