-
Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
Maaga põrkas kokku planeet Theia, mille tagajärjel tekkis Kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumist on pärit vanimad leitud stromatoliidid: mikroorganismide ning vetikate abil kujunesid kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterfossiile. -
-
Tekkisid esimesed eluvormid. Osoonikihi puudumise tõttu said nad areneda ja elada vaid vees. -
Atmosfääris ja ookeanide pinnases suurenes hapnikusisaldus, sest tekkinud olid fotosünteesivad tsüanobakterid. Perioodi ajal toimus mitu jääaega. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis on olemas ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas vetikate hulk. Kambriumi loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: ainuõõnsed, käsijalgsed, käsnad ja limused.. -
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jne. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine, mille tõttu toimus jääaeg. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered maismaaks. -
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, arenesid primitiivsed kalad. Taimed alustasid võtma üle maismaad– taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik nt käsijalgsed, okasnahksed jne. Šelfimerede äärealadel tekitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meredes ja järvedes elavad kalad kasvasid suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad nt rüükalad. Maismaal tekkisid ajastu lõpuks esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Nii suurel hulgal kivisütt pole ühelgi teisel ajastul tekkinud. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimed roomajad. -
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiigel Panthalassa ookean. Hiidmandri sisemaa oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kuna nd suutsid sellistel tingimustel elada. Taimestik suurenes eriti paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Ajastu algul oli elustik liigivaene ennem toimunud ajastu suure väljasuremise tõttu. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas palju merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenes uusi imetajaid ja linnuliike. Ajastu lõpul toimus suur väljasurmine, hävisid dinosaurused, mereroomajad jt. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremis algas lindude ja imetajate intensiivne evolutsioon. Enamus imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni algne kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid välja ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
-
Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik hakkasid arenema tänapäevasele sarnasemaks. Hakkasid levima maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid–inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Ajastu algul ilmusid inimeste vahetud eellased–perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevasesse inimese Homo sapiensi tekkeni. Välja suri palju imetajaid nt mammutid ja ka linnuliike nt dodod. Liikide väljasuremiseks arvatakse olevat inimeste üha kasvava mõjuga planeedi elustikus. -