-
Kestus: 4,6 mld-4,0 mld.Maa teke, meteoriitide sajud.Tekkis Maa kaaslane Kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor,ookeanid.
-
Kestus: 4,0 mld-2,5 mld.Arenesid algelised eluvormid.Arhaikumi (ja ka proterosoikumi) ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossile.
-
Kestus: 2,5 mld-0,542 mld.Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
Kestus: 542 ml-485 ml. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti.
-
-
Kestus: 485 ml-443 ml.Tekkisid esimesed maismaataimed.Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.Jäätumine muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Kestus: 443 ml-419 ml.Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade,korallide ja lubivetikate ehitatud rifif, ujusid primitiivsed kalad.Maismaad hakkasid asustama ka loomad; tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kestus: 419 ml-359 ml.Tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed.Hilis-Devonis toimus massiline
-
Kestus: 350 ml-300 ml. Katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade,koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel ajastul. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Kestus: 300 ml-250 ml. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik ookean.Hiidamndri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima.Taimestikus suurenes paljasseemnetaimed, meredes aga luukalade osakaal.Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. (95% kõigist Maad asustanud liikidest)
-
Kestus: 250 ml-200 ml.Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.Ilmusid ka esimesed imetajad,meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Kestus: 200 ml-150 ml.Dinosaurused,imetajad,kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad.Ilmusid esimesedlinnud,krokodillid ja kilpkonnad.Juura ajastu meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad.
-
Kestus: 145 ml-66 ml.Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid.Kuni toimus järjekordne väljasuremine.Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Kestus: 66 ml-23 ml.Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon.Imetajad kujunesid välja suureks ja liigirikkaks rühmaks.Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske,troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel.Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema.
-
-
Kestus: 23 ml-2,5 ml.Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired.Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased.Kliima jahenes, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.Poolustel kujunes jääkate.
-
Kestus: 2,5 ml-0. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.Välja surnud on palju imetaja-(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuuke (dodo, moa).
