Geokronoloogiline skaala Tali

Hadaikum

4600 BCE

Kestus. 4.6 mld - 4.0 mld. Maa teke, meteoriitide sajud. Pärast maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4.6 mld - 2.5 mld.Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, tsüano - ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate

Proterosoikum

542 BCE

Kestus 4.6 mld - 542 mln. Elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist.Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline Ediacara elustik.

Kambrium

485 BCE

Kestus 4.6mld - 485 mln. Tekkis peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeva, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. (nt koda tigudel)

Ordoviitsium

443 BCE

Kestus 4.6 mld - 443 mln. Elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

419 BCE

Kestus 4.6 mld - 419 mln. Kujunesid käsnade, koralide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Taimed maismaa asustamine. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.

Devon

359 BCE

Kestus 4.6 mld - 359 mln. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustikukäsijalgsed , okasnahksed ja trilobiiidid - ning Šelfimered äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe.Rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkisjad . Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

299 BCE

Kestus 4.6 mld - 299 mln. Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid osal putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

252 BCE

Kestus 4.6 mld - 252 mln .Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritseb hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikul olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede,meredes aga luukalade osakaal.Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

201 BCE

Kestus 4.6 mld - 201 mln. Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toiunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat.Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maisimaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

145 BCE

Kestus 4.6 mld - 145. mln. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga

Kriit

66 BCE

Kestus 4.6 mld - 66 mln. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonisid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremis põhjus on meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

50 BCE

Kestus 4.6 mld - 50mln. Algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suuretl laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.

Neogeen

23 BCE

Kestus 4.6 mld - 23 mln. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevasse ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvarternaari

2 BCE

Kestus 4.6 mld - 2.5 mln. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekod Homo esindajad. Kvarternaari jooksul on välja surnud palju imetaja -)mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).