-
Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi.
On leitud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud.
Hadaikumi lõpus kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
-
Arvatakse, et Arhaikumi ajal pidi ookean juba olemas olema, sest tolleaegne atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vees, ehkki kindlaid elu jälgi on leitud alles Arhaikumi lõpust. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Toimus biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega. Proterosoikumi lõpuks loetakse kambriumi plahvatust, mille tagajärjel hakkas maakeral laialdaselt levima keeruline, skelette omav elustik. -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumi ajal kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. -
-
-
Soojades troopikameredes arenes rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. -
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid. -
Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Selfimerede äärealadel olid suured riffid. Meredes ja järvedes elasid kalad. Osad neist kasvasid väga suureks ja olid selle aja tippkiskjad. Algul oli maismaa taimestik madal ja hõre, kuid lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, kuna väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanites ja meredes elasid plesiosaurused ja ihtüosaurused, ammoniidid ja rudistid. Maismaal tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Algul oli kliima soe ja niiske, hiljem hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Selle perioodi jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike (mammut, karvane ninasarvik, dodo). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.