-
Kestus- 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär, moodustusid ookeanid. -
4,6 mld aastat tagasi. Raskemad elemendid nikkel ja raud liikusid sügavamale maa sisse ja moodustasid tuuma. Kergemad elemendid jäid pinna peale ning moodustasid vahevöö. Kõige peale hakkas tasapisi tarduma maakoor, mida alguses küll pidevalt tulise laavaga üle ujutati. -
-
4,5 mld aastat tagasi. Maa põrkus suure taevakeha Theiaga, tekkis Kuu. -
Kestus- 4 mld - 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
3,8 mld aastat tagasi. Tekkisid esimesed eluvormid. Esimesteks elusorganismideks olid ainuraksed bakterid, mikroobid ja vetikad. Nende tekkimisele viitavad stromatoliidide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites. Osoonikihi puudumise tõttu said nad areneda ja elada ainult vees. -
Kestus- 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus, sest tekkinud olid fotosünteesivad tsüanobakterid. Perioodi mahtus mitu suurt jääaega. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline "Ediacara elustik", mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
2,1 mld aastat tagasi. Algselt ainuraksed elusorganismid hakkasid arenema ning evolutsiooni käigus said neist hulkraksed. -
700-1200 mln aastat tagasi. Umbes 3 miljardi aasta eest toimus kolme suure organismirühma- bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine. Eukarüootide seast arenesid 700-1200 miljonit aastat tagasi esimesed taimed, seened ja hulkraksed loomad. -
Kestus- 542 mln - 485 mln aastat tagasi. "Kambriumi plahvatus"- väga kiire evolutsioon. Selle käigus tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas vetikate hulk, ning see omakorda oli toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmus palju selgrootute rühmasid. Paljudel loomadel arenesid sellel ajal nt mineraalne toes või tugev välisskelett, arvatavasti vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Seda nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
-
-
Kestus- 485 mln - 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima järsk jahenemine, tulemuseks oli jääaeg. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise ~100m võrra, mis omakorda tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Kestus- 443 mln - 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, olid üldiselt väikesed ja lihtsa ehitusega, enamus kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama esimesed loomad, sh tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestus- 419 mln - 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Osad kalad kasvasid väga suureks ja muutusid tippkiskjateks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Kestus- 359 mln - 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad - tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade suured puukujulised eellased. Sellel ajastul tekkis tohutult kivisütt üleujutatavatel aladel metsade surnud puidust. Maismaal elas palju lülijalgseid, osad putukad said lennuvõime ning maale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus- 299 mln - 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea. Mandri sisealal oli karmi kliimaga kuiv kõrb. Seal suutsid elada vähesed, peamiselt roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõpus suri välja kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Kestus- 252 mln - 200 mln aastat tagasi. Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene. Tekkisid dinosaurused, kes said järjekordse väljasuremise tõttu perioodi lõpul domineerivaks loomarühmaks. Tekkisid ka esimesed imetajad, suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Kestus- 200 mln - 145 mln aastat tagasi. Peamised loomariigi esindajad olid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Tekkisid ka esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Maismaa oli suures osas kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestus- 145 mln - 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiirelt kogu maismaa. Meres elasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja lehmasarve meenutavad karbid (tuntud ka kui rudistid). Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad ning linnud. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriiti. -
Kestus- 66 mln - 23 mln aastat tagasi. Dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremise tõttu algas lindude ning imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajatest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli algul soe ja niiske, ent see hakkas järk-järgult jahenema (valdavaks muutusid heitlehised taimed). Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid. -
-
Kestus- 23 mln - 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Selles perioodis kujunesid välja mitmed tänapäevased linnud ning imetajad. Aafrikas ilmusid esimesed inimeste eellased: hominiidid. Perioodi jooksul jäätus Maa korduvalt, poolustel kujunes jääkate. -
200 000 - 300 000 aastat tagasi areneb välja "tark inimene" - nüüdisaja inimene. -
Kestus- 2,5 mln aastat tagasi - tänapäev. Tekkisid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Perioodi jooksul on palju imetaja- ja linnuliike välja surnud. Mitmete loomade väljasuremisega seostatakse inimese üha kasvavat mõju planeedile ja selle elustikule.