-
Hadaikum kestis 4,6 mld kuni 4mld aastat tagasi. Algas maatekkega. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid, kivimid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal. -
-
4,5 mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus kuu. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestusest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliidides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 mld aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 mld aasta vanustes kivimites. -
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
-
Üksikud rakud hakkasid moodustama kolooniaid kuni oli igal rakul või rakukoloonial omad ülesanded, moodustades mitmerakulisi organisme.See nähtus oli evolutsioonis otsustava tähtsusega, võimaldades keeruliste olendite olemasolu, suurendades nende suurust ja lubades erinevaid elundisüsteeme. -
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse all. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid ka asustama loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Kalad, nt rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad . Kui algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud pidust kujuneise kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgsied, osadel putukatel tekis lennuvõime. Ilmusid maismaal ka esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega kus oli karm kliima, ülekaalus olid roomajad. Suurenes ka paljasseemnetaimede, merekalade ja luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes 95% ulatuses liikide väljasuremisega. -
Alguse elustik oli liigivaene, permi ajastu taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja tiirase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid, ning tänapäevased kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga. -
Maa maismaataimestikku domineerisid õistaimed. Loomadest valitsesid maismaal dinosaurused ning arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Ookeanides ja meredes olid plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbirudistid. Kriidi ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laimealt levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired, kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääteke. -
Selle ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homosapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.