-
Kestus: 4,6 mld kuni 4,0 mld. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Tekkis Maa kaaslane Kuu. Kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
-
Kestus: 4,0 mld kuni 2,5 mld. Esimesed üherakulised organismid.
-
Kestus: 2,5 mld kuni 542 mln. Esimesed mitmerakulised organismid. Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik.
-
Kestus: 542 mln kuni 485 mln. Organismide ehitustüüpide tekkimine. Vetikate hulk kasvas. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
Kestus: 542 mln kuni 299 mln.
-
Kestus: 485 mln kuni 443 mln. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Kestus: 443 mln kuni 419 mln. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asutama ka loomad: esimesed tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid.
-
Kestus: 419 mln kuni 359 mln. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik (okasnahksed, käsijalgsed). Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid ja kihtpoorsed suuri riffe. Kalad (NT rüükalad ja vihtuimsed) kasvasid suureks, olid tolleaegsed tippkiskjad. Maismaataimestik oli alguses madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Kestus: 359 mln kuni 299 mln. Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid, osal putukatel lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad maismaale.
-
Kestus: 299 mln kuni 252 mln. Tekkis hiidmanner Pangaea. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurened paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega.
-
Kestus: 252 mln kuni 201 mln. Ajastu alguses elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Kestus: 252 mln kuni 66 mln.
-
Kestus: 201 mln kuni 145 mln. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elad rohkelt merelisi roomajaid.Tänapäeva tüüpi kalad. Maismaa kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Kestus: 145 mln kuni 66 mln. Esimesed õistaimed hakkasid domineerima. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.Lõpus oli väljasuremine, kus dinosaurused ja merelised roomajad hävisid.Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Kestus: 66 mln kuni 23 mln. Lindude ja imetajate kiire evolutesioon- Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid.Kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema.
-
Kestus: 66 mln kuni tänaseni.
-
Kestus: 23mln kuni 2.5mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku/taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid laiemalt maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt.
-
Kestus: 2.5mln kuni tänapäevani. Ilmusid inimese vahetud eellased. Välja surid mammutid, karvased ninasarvikud, dodo, moa.
