Geogronoloogiline scaala

Geokronoloogiline skaala Robin.P R2

By Rohek
  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid või leida Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaanilistelt aktiivne, Maad tabas meteoriidisajud. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkas kokku taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane kuu
  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid ning selle ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Elu teke
    3800 BCE

    Elu teke

    Elu tekkis umbes 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Esimesed viited elule olid stromatoliidid e. bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimid.
  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Toimusid Maa ulatuslikud jäätumised.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Mitmerakuliste organismide teke
    2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Esimesed tõendid paljurakulisuse kohta pärinevad elanud tsüanobakteritele sarnastest organismidest umbes 2,1 miljardit aastat tagasi.
  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Toimus kabriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Esimesed kalad
    530 BCE

    Esimesed kalad

    Umbes 530 miljonit aastat tagasi Kambriumi plahvatuse ajal. Sel ajal tekkisid kalade eellastel kolju ja selgroolülid- tekkisid esimesed selgroogsed
  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Kestvus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Ordoviitsiumi troopikameredes elas rikkalik elustik. See põhjustas ka massilise mereelustiku väljasuremise.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Soojades meredes kujunesid käsnade,korallide ja lubivetkate ehitatud rifid,ujusid primitiivsed kalad.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Esimesed metsad.Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed,kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaal esimesed roomajad. Üleujutavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangaea,mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede,meredes aga luukalade osakaal.Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega ,mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikdest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Ilmusid esimesed dinosaurused,imetajad,meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja ka paljud merelised roomajad.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Tekkisid ka esimesed jänesed ja esimesed kassid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Ajastu kestel Maa kliima jahenes põhjustades korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i ehk tänapäevase inimese tekkimiseni.
    Ajastu jooksul suri palju imetajaid ja linnuliike