-
Algas planeet Maa kujunemisega. Hadikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Planeet põrkakas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Arhaikum ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumist on pärit vanimad leitud stromatoloodod ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
Proterosoikum ehk agueoon. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline.
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid selgrootute rühmad. Kujunes mineraalne toes tigudel ja karpidel.
-
-
Paleosoikum ehk vanaaegkond.
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: trilobiidid,korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Selle käigus toimus mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist, kuid olid madalad ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade ja teiste eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Tekkisid esimesed lennuvõimelised putukad ja ilmusid esimesed roomajad.
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Pathalassa ookean. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95 % kõigist Maad asustanud liikidest
-
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene.Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine.
-
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanis elas rohkesti merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistide poolt. Maismaal valitsesid dinosaurused. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jn.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutisioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
Kainosoikum ehk uusaegkond.
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrika ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate.
-
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
