Geokronoloogiline skaala (Rivo Orulepa)

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Algas planeet Maa kujunemisega. Hadikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Planeet põrkakas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumist on pärit vanimad leitud stromatoloodod ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Proterosoikum ehk agueoon. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline.

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid selgrootute rühmad. Kujunes mineraalne toes tigudel ja karpidel.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: trilobiidid,korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Selle käigus toimus mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist, kuid olid madalad ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade ja teiste eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Tekkisid esimesed lennuvõimelised putukad ja ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Pathalassa ookean. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95 % kõigist Maad asustanud liikidest

Triias

252 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene.Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Mesosoikum ehk keskaegkond

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanis elas rohkesti merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistide poolt. Maismaal valitsesid dinosaurused. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jn.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutisioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrika ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.