-
4.6 mld
Maa teke,
vulkaaniliselt äga aktiivne,
sagedased meteoriidisajud,
lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär -
4.51 mld
Maa põrkas kokku teise taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu -
3.8 mld
Elu teke -
2.1 mld
Mitmerakuliste organismide teke -
0.542 mld
-
542 milj. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kiire evolutsioon.
-
485 milj. Troopikameredes elas rikkalik elusti. Kliima oli valdavaltsoe kuid ajastu lõppes jääajaga mille tagajärjel langes ookeanipind 100m.
-
443 milj. Kujuesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid ka asustama ka loomad.
-
419 milj. Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik. Suured muutused ka maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kesolid võimelised olema maismaal lühikest aega.
-
359 milj. Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutusaladel olevatest surnud puudes tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.
-
300 milj. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Sisealadel oli kuiv kõrb, kus valitses karm kliima. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Lõppes suurima väljasuremisega. Kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.
-
300 milj. Üsna liigivaene. Esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetaja, meredes suurenes ammoniitide jakarpide oskaal.
-
200 milj. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
-
145 milj. Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas jahenema.
-
45 milj. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimeseeelased. Kliima jahenes oluliselt.
-
2.5 mlj. Ilmusid inimese vahetud eelased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiensi tekkimiseni.