-
Kestus 4,6mld kuni 4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkus suure taevakehaga. -
Kestus 4mld kuni 2,5mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Kestus 2,5mld kuni 0,542mld aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist ning Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus mõistatuslik pehmekehaline, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Saak- ja röövloomade üheagne evolutsioon ehk evolutsiooniline võidurelvastumine. -
-
-
Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes kuni 100 meetri võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. -
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama loomad. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Korallid, kihtpoorsed, lubivetikad ehitasid suuri riffe. Paljud kalad kasvasid suureks ning olid tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Metsade surnud puidust kujunesid kivisöe lademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid kõrbe ja karmi kliima tingimustes elada. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järgmine väljasuremine andis neile võimaluse olla peamiseks loomarühmaks maismaal. Ajastul ilmusid esimesed imetajad. -
Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiirelt kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineeriva kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse ka rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. -
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima soe ja niiske, ajapikku jahenes. Valdavaks muutusid heitlehelised taimed. kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Selles perioodis kujunesid välja mitmed tänapäevased linnud ning imetajad. Aafrikas ilmusid esimesed inimeste eellased: hominiidid. Perioodi jooksul jäätus Maa korduvalt, poolustel kujunes jääkate. -
Tekkisid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Perioodi jooksul on palju imetaja- ja linnuliike välja surnud. Mitmete loomade väljasuremisega seostatakse inimese üha kasvavat mõju planeedile ja selle elustikule.