-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld tagasi. Kivimeid leidub Gröönimal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaanilise aktiivne.. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeam.
-
-
-
-
-
Kambrium on paleosoikumi ehk vanaaegkonna ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu. Kogu kambriumile eelnenud perioodi Maa ajaloos nimetatakse eelkambriumiks. Kambrium jagatakse neljaks ajastikuks, millele vastavad samanimelised ladestikud. -
-
Ordoviitsium on nii ajavahemik Maa ajaloos kui ka kivimkompleks, mis on selle ajastu jooksul moodustunud. Seepärast räägitaksegi ordoviitsiumi ajastust ja ladestust. -
Siluri jooksul toimus mitu olulist evolutsioonilist edasiminekut. Siluris tekkisid esimesed luukalad. Lisaks tekkisid Siluris esimesed maismaataimed, mis paiknesid üldiselt veekogude vahetus läheduses. Oluline maismaa floora ja fauna evolutsioon jamitmekesistumine toimus hiljem. -
Devoni ajal oli kliima peamiselt ariidne, eriti kuiv oli ekvaatoril. Varadevonis olid temperatuurid kõrged. Metsade laienemise tõttu tõusis kogu devoni vältel hapnikusisaldus ning langes CO2 tase. Sellest võib olla tingitud jahenemine keskdevonis. Hilisdevonis langesid temperatuurid veelgi, kuid hilisdevoni lõpus temperatuurid tõusid. -
-
-
-
Kvaternaari ajastut nimetatakse mõnikord ka jääajaks, sest mitme kilomeetri paksused jäämassid katsid sel ajal korduvalt suuri alasid, eriti ulatuslikult põhjapoolkeral. Ajastu jooksul kujunes välja tänapäevane elustik. Umbes 500 000 aastat tagasi ilmus inimese eelkäija. Kvaternaari setted on hinnaliste maavarade poolest vaesed. Kohati leidub väärismetalle. -
Neogeeni lõpul halvenes kliima, mille tagajärjeks oli ulatuslik mandrijäätumine, mille raskuspunkt aga langeb kvaternaari ajastusse.Neogeeni loomastik on lähedane nüüdisaegsele: ilmusid karud, hüaanid, kaamelid, rebased, koerad, hundid, sead, lambad, kaelkirjakud, jõehobud ja paljud teised loomad. -
Paleogeeni meredes olid arvukamad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud. Ilmusid vaalad, hülged ja delfiinid. Esimesed õhuvalla alistanud imetajad olid aga nahkhiired. Suurima mitmekesisuse saavutasid siiski maismaaloomad, arenesid elevandi ja hobuse eellased. Moodustusid maailma suurimad pruunsöeleiukohad. -
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused.
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Okenaides elas palju merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kliima oli Triiases üldiselt kuum ja kuiv (mille tulemusel on kujunenud punased liivakivid ning ookeanid aurustumise tulemusel tekkinud sade). Samuti puuduvad tõendid jääkattest kummalgi poolusel. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kellele sobis selline kliima. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ning meredes luukalade osakaal.
-
Üleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnust puidust kujunesid kivisöelademed. Elas rohkelt lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Esimesed roomajad.