Geokronoloogiline skaala Oskar Kalmet

  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadakum

    Kestus 4,6-4.0 mld. Maa teke, vulkaaniselt aktiivne, kujunes atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum

    Kestus: 4,0mld-2,5mld at. Algsete eluvormide arenemine meredes. Sellest ajastust pärit vanimad leitud stromatoliidid (tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate kihistumisel tekkinud moodustised).
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum

    Kestus: 2,5 mld-0,542 mld at. Hapnikusisalduse suurenemine tänu tsüanobakteritele. Suured jäätumised. Moodustus Ediacara elustik (pehmekehaline), mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste kui ka väljasurnud rühmade esindajaid.
  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid mis eksisteerivad tänapäeval, suurem osa loomahõimkondadest. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujuneb mineraalne toes. Esimesed kalad, evolutsiooniline võidurelvastumine.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Esimesed maismaa taimed. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpus jääaeg. Ookeanipind alaneb 100m võrra ja muudab paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiivne väljasuremine.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Taimed jätkasid maismaa asustamist. Kujunesid rifid. Esimesed maismaa loomad- tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameres elas rikkalik põhjaelustik. Esimesed metsad, kahepaiksed, selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maal hakkama saama. Esimesed putukad.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osadel putukatel lennuvõime. Maismaal ilmusid esimesed roomajad.
  • Perm
    300 BCE

    Perm

    Tekkis hiimanner Pangaea, lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus 95% Maa asustanud liikidest.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum

    Kestus: 252 mln kuni 66 mln.
  • Triias
    250 BCE

    Triias

    Elustiku taastumiseks kulus kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Järjekordne väljasuremine, mis andis neile võimaluse muutuda peamiseks looma rühmaks maismaal. Esimesed imetajad.
  • Juura
    200 BCE

    Juura

    Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad, suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused. Esimesed roomajad, mesilased. Meteoriidiplahvatuse tõttu massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jpt.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Esimesed primaadid, kliima järk-järgult jahenes, troopiliste metsade asemel muutusid valdavaks heitlehised taimed.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud(mitte vares). Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimese vahetund eellased, surid välja paljud imetajad ning linnud