-
Kestus 4.6-4mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabavad meteoriidisajud. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookean. -
-
Maa põrkas kokku taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu. -
Kestus 4- 2.5mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. -
-
Kestus 2.5mld- 542mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. -
-
Kestus 542-485 mln aastat tagasi.
-
Kestus 542-485mln aastat tagasi.Selle perioodi ajal tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Kasvasid vetikad, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. -
-
-
Kestus 485-443mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid jastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Kestus 443-419mln aastat tagasi. Sellel ajastul soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimesed olomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestus 419-359mln aastat tagasi. Tropikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, nt mitmed rüükalad ja vihtuimsed. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. -
Kestus 359-299mln aastat tagasi. Karboni ajastuga võrreldeval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus 299-252mln aastat tagasi. Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimed, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Kestus 252-201mln aastat tagasi. Ajastiku alguses elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elastikul 10mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. -
-
Kestus 201-145mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestus 145-66mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domeneerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Dinosauride väljasuremine meteoriidiplahvatuse põhjal. -
Kestus 66-23mln aastat tagasi. Dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. -
-
Kestus 23- 2.5mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja lalulinnud, samuti rorid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid.Maa kliima jahenes, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimene vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike( dodo, moa).