-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid leidub selles perioodis Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias
-
-
-
Meredes hakkasid arenema algelised eluvormid.
-
-
Atmosfääris ja ookeanite pinnakihis suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele hapnikusisaldus. Mitmed suured jäätumised.Hakkas esinema nn Edicara elustik.
-
-
Tekkisid kõik peamiste organismide tüübid ja suurem osa looma hõimkondadest tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk (olid toiduks rikkalikule loomastikule). Arenesid välja paljud selgrootute rühmad ning paljudel loomadel kujunes ka mineraalne toes.
-
-
-
Soojades troopikamaades oli rikkalik elustik, esimesed maismaa taimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.
-
Taimed jätkasid maismaa asustamist (taimed lihtsa ja väikse ehitusega). Maismaad hakkasid asutama ka loomad.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Meresid ja järvi asustasid kalad (kes olid kasvanud väga suureks). Devoni lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel metsade surnud puidust hakkasid tekkima kivisöelademed.Maisamaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritseb hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Seal tingimustes suutsid elada enamasti roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, merede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega. Kadus 95% kõikidest liikidest.
-
Ajastu algusaegne elustik oli liigivaene, sest taastumine Permi aegsesestv väljasuremisest toimus 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda domineerivaks loomarühmaks Maa peal. Ilmusid esimesed imetajad , meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja Triiase ajastul esinenud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad ning seal oli rohkelt roomajaid. Suur osa maisamaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosnevate metsadega.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid ja hakkasid kiirelt maismaa tamisetikus domineerima. Ookeanid olid asustatud erinevate asukatega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid välja uued imetaja- ja linnuliigid.Ajastu lõpul toimunud tohutu väljasuremisega hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Pärast viimast väljasuremist hakkas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes välja suur ja liigirikas rühm. Enamik nendest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, metsasid kasvas ka suurtel laiuskraadidel. Järkjärgult hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid välja suured rohumaad - preeriad ja savannid, misasendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia ja samuti ka loomastiku ja taimestiku muutumine tänapäevaseks. Aafrikas ilmusid varased hominiidid (inimese eellased). Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi endaga kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustele tekkis jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased. Surid välja paljud imetajad ja linnud. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese ühe kasvavat mõju planeedi elustikule.
