-
Kestus 4,6-4 mld aastat tagasi. sellest perioodist pärit kivimeid võib leida gröönimaal, kanadas ja austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne oma Maad tabavad meteoriidisajud. perioodi lõpul kujuneb algne maakoor atmosfäär ja ookean. -
-
Maa põrkas kokku taeva kehaga ja moodustus maa kaaslane kuu -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumist on pärit vanimadleitud stromatoliidid. Paljudes stromotliitited on säilinud ka bakteritefossiile. -
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. -
Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis (fotosünteesivad tsüanobakterite elutegevus). Toimus mitu suurt jäätumist, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud -
-
-
Kestus 542-485 mln aastat. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Planktiliste vetikate hulk kasvas. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. -
-
Ajavahemik, mille vältel on toimunud eeskätt skeletiga hulkraksete organismide areng. Hõlmab Vana-, Kesk- ja Uusaegkonna.
-
Kestus 485-443 aastat tagasi. Valdavalt soe kliima, kui ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine. Jäätumisega kaasnes ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered maismaaks. Mereelustik suri massiliselt. -
443-419mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Tekkisid ka esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestus 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised ka lühikest aega maismaal hakkama saada. -
359-299mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel, mererannikutel ja jõelammidel, kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elasid esimesed roomajad ning mõndadel putukatel tekkis lennuvõime. -
299-252mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kaetud kuiva kõrbega, kus karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kellele sobis selline kliima. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal ning meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maal asustanud liikidest. -
252-201 aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
201-145mln aastat tagasi. Triiase ajastul levinud loomad vahetasid välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides palju merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suurem osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145-66mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis domineerisid Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, rudistididega. Maismaad vallutasid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Massilise väljasuremise tagajärjena hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
66-23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Enamaus imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi. -
-
23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku pühijooned omandasid tänapäevase ilme. Laimalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevsed imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased inimese eellased. Ajastu jooksul toimus korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
2,5-1mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens-i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad ja linnuliigid (mammutid, karvased ninasarvikud, dinosaurused, dodo, moa). Väljasuremist põhjendatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.