-
Kestvus 4.6 - 4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidi sajud. kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.
-
-
Maa põrkas kokku taevakehaga Theia ning selle tagajärjel tekkis kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Mikroorganismide, näiteks tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunesid kihilised moodustised. Bakterifossiilid.
-
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Maa jäätus mitmeid kordi. Aegkonna lõpus tekkis Ediacara elustik.
-
-
Kambriumi plahvatus: tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Suurenes planktiliste vetikate hulk ning ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused. -
-
-
Soojades troopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Tekkisid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mille tõttu mereelustik suri massiliselt välja. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatut riftid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ning ka esimesed loomad läksid maismaale, nagu näiteks skorpionid ja tuhatjalgsed. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel olid suured riffid korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate elutegevuse tõttu. Rüükalad ja vihtuimsed, kes olid asustanud paljusid meresid ja järvi, kasvasid suureks ning olid tippkiskjad. Maismaa taimestik oli ajastu algul madal ja hõre, kuid lõpuks tekkisid esimesed metsad. -
Maismaad katsid suured metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealal oli kuiv kõrb. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad ning taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadusid 95% Maad asustanud liikidest. -
-
Elustik vaikselt taastus. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, mis andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ajastu lõpus ilmusid esimesed imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate osakaal suurenes. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, nagu ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad. Maismaa oli enamalt jaolt kaotu tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis kiiresti domineerisid maismaatimestiku. Ookeanites ja meredes elasid plesiosaurused ja ihtüosaurused, ammoniidid ja karbid. Maismaal domineerisid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad ja teised. -
Toimus lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetjad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaalm, ainud vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kuid järk-järgult hakkas see jahenema. Valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid rohumaad, mis asendasid metsi. -
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tönapäevased linnud ja imetajad ning Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes kliima oluliselt. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased ning ajastu jooksul on surnud välja palju imetaja- ja linnuliike inimtegevuse tõttu.
