-
Kestus: 4,6mld - 4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
4,5mld aastat tagasi põrkus Maa suure tavakehaga, nimega Theia ja tekkis Kuu. Hiljem nimetati taevakeha Theia´ks -
Kestus: 4mld - 2,5mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- need on mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Kestus: 2,5mld - 542mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimusid mitu suurt jäätumist, Maa oli jääga kaetud. Tekkis Ediacara elustik (ilma skeletita elustik). -
-
Kestus: 542mln - 485mln aastat tagasi. Toimus kambriumi plahvatus ehk tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk, need omakorda olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid selgootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Samuti toimus ka evolutsiooniline võidurelvastumine ehk saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon. -
-
-
Kestus: 485mln - 443mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik ning ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaeg tõi kaasa ookenipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Kestus: 443mln - 419mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed: väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaale tulid esimesed loomad, kelle hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestus: 419mln - 359mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal - tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Kestus: 359mln - 299mln aastat tagasi. Võimsad metsad katsid maismaad. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus: 299mln - 252mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus oli ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. -
Kestus: 252mln - 201mln aastat tagasi. Alguse elustik üsna liigivaene: väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremin. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Kestus: 201mln - 145mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triaase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid ning ka tänapäevast tüüpi kalu. Suur osa maast oli kaetud tiheda paljassemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestus: 145mln - 66mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud suurte merekiskjatega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Kestus: 66mln - 23mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asukonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niisek, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Kestus: 23mln - 2,5mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänaüäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Kestus: 2,5mln - 0 aastani. Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond "Homo" esindajad. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule