-
Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Hapnikusisaldus suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimusid mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Planktiliste vetikate hulk kasvas, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Üksteise järel ilmusid loomariiki paljud selgrootute rühmad. -
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu algul oli kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise, mis muutis paljud madalmered maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. -
Palju meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid ning osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. -
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu lõpus toimus järgmine väljasuremine, mis muutis dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal. -
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Maredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed. Ajastu algul valitsesid maismaad dinosaurused, kuid ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ning paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kujunesid ulatuslikud rohumaad. Valdavaks muutusid heitlehised taimed. -
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Välja surid paljud imetaja- (mammutid) ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
