-
Kestvus: 4,6mld-4mld at. Kivimeid leiti Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
100milj aastat pärast Maa moodustamist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga Theia , mille tagajärel tekkis Maa kaaslane Kuu: -
Kestvus: 4mld-2,5mld at. Meredes arenesid esimesed algelised eluvormid. Arhaikumi perioodist on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Neid leidub Austraalias. -
-
Kestvus: 2,5mld-542mln at. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmu pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad. -
-
Kestvus: 542mln-485mln at. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomhõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, , ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Enamus loomadel kujunes mineraalne teos, nt koda tigudel ja karpidel. -
-
-
Kestvus: 485mln-443mln at. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelastiku massilise väljasuremise. -
Kestvus: 443mln-419mln at. soojades meredes ujusid primitiivsed kalad ning kujunesid käsnade jt ehitatud rifid. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Need olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel, sageli üleujutud aladel. Maismaad hakaksid asustama loomad. Nt tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestvus: 419mln-359mln at. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik – käsijalgsed... ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleagsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed – selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama. -
Kestvus: 359mln-300mln at. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglad puukujulised eellsed. Mererannnikutel ja j jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Palju kivisütt. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestvus: 300mln-250mln at. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiidlaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaelastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes oludes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, aga meredes olid luukalad enamuses. Ajastu lõppes maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Kestvus: 250mln-200mln at. Permi lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus 10mln aasta. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasureminecandis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Kestvus: 200mln-145mln at. Ilmusid esimesed linnud, krokodiilid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes ekasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestvus: 145mln-66mln at. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valistesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremiise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Kestvus: 66mln-23mln at. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigrikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad(savannid). -
-
Kestvus: 23mln-2,5mln at. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varesed hominiidid – inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Kestvus: 2,5mln-1mln at. Alguses ilmusid inimese vahtud eellased. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja-(mammut) ja linnuliike(dodo). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.