-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.
-
-
Suur taevakeha põrkus Maaga.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid, vanimad leitud stromatoliidid.
-
-
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist, tekkis nn Ediacara elustik ehk ilma skeletita.
-
-
Tekkisid organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäevani. Vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Järjepanu ilmusid esimesed käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
Troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed, valdavalt soe kliima, kuid ajastu lõppes jääajaga, mis omakorda tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid, maismaa niiskematel aladel jätkasid asustamist taimed.
-
Maataimesik madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad, esimesed kahepaiksed. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik-käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Rüükalad ja vihtuimsed olid tolleaegsed tippkiskjad.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, mõned neist lennuvõimelised, ilmusid esimesed roomajad. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kõrb, mannert ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal, ilmusid esimesed imetajad.
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad, suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimus järjekordne väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks oli meteoriidiplahvatus.
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel, hilisema jahenemise tagajärjel muutusid valdavaks heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad-preeriad ja savannid.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
