-
Kestus 4,6 mld - 4 mln aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Gröönimaalt, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpus tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja selle tagajärjel tekkis Kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid ning selle ajastu pluss proterosoikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised), kus paljudest neist on säilinud bakterfossiile.
-
-
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Samuti toimus sel ajastul mitu ulatusliku maa jäätumist. See-eest aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmade.
-
-
Ajastul tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis tänapäeval ka eksisteerivad + suurem osa tänapäeva loomhõimudest. Kõike seda evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid toiduks loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijälgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes (koda tigudel, karpidel ja välisskelett trilobiitide kaitseks).
-
-
-
Troopikameredes elas rikkalik elustik näiteks käsijalgsed, trilobiidid ja korallid. Samuti ilmusid esimesed maismaataimed. Kahjuks ajastu lõpus toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga ja põhjustas omakorda mereelustiku massilise väljasurenemise, kuna ookeanipind alanes kuni 100m ja muutis madalmered kuivaks maismaaks.
-
Sel ajastul kujunesid meredes käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ja meres ujusid primitiivsed kalad. Loomad hakkasid maismaad asutama ja taimed jätkasid seda. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel. Esimesed loomad, kes maismaad asutasid olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Sel ajastul elas troopikameredes rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, oksanahksed ja tilobiidid - pluss šelfimerede ääredel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad, kes meredes ja järvedes elasid kasvasid suureks ja muutusid tippkiskjateks. Toimunud oli ka suur muutus maismaal, kus ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad, isegi kui alguses oli taimestik veel madal ja hõre. Ilmusid selgroogsed kahepaiksed, kes said lühikest aega maismaal elada.
-
Maismaal olid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunesid üleujutatud surnud metsade puidust kivisöelademed mererannikutel ja jõelammidel ning selle ajastul tekkinud kivisöe kogust pole teisel geoloogilisel ajastul kordunud. Maismaale ilmusid esimesed roomajad ja osadel putukatel tekkis lennuvõime. Samuti elas maismaal palju lülijalgseid.
-
Tekkis hiidmanneer Pangae, mida ümbritses Panthalase ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega ja masimaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid selles kliimas elada. Taimestikus suurenes paljaseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade oma. See ajatu lõppes ühe Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist liikidest.
-
Elu oli ajastu algul üsna vähe, kuna väljasuremisest taastumiseks võttis elustikul kuni 10 miljonit aastat. Samuti ilmusid just sel ajastul esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud järjekordne liikide väljasuremine võimaldas neil muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Lisaks ilmusid just sel ajastul esimesed imetajad pluss meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Väiksel vahetasid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad triiase ajastul levinud loomad välja. Lisaks ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkelt elas ookeanides merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Samuti elas sel ajastul meredes juba ka tänapäevast tüüpi kalasid. Maismaad kattis suur osa tiheda paljasseemnetaimedest koosnevat metsa.
-
Kogu maismaataimestiku hakkasid domineerima esimesed õistaimed ja nad vallutasid maismaa ökonišid. Ookeanid ja mered olid asustatud pesiosauruste ja ihtürosaurustega, ammoniitide ja lehmsarve meenutavate karpidega ehk rudistide poolt. Maismaad valitsesid küll dinosaurused, aga samuti arenesid edasi uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõppul toimunud massilise väljasuremise käigus, mille põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust, hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad jt.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon peale dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks, millest enamus neist elas maismaal, kuid mõned (nt vaalade eellased) asusid meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel, kuid vaikselt hakkas see jahenema ja valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
Mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired hakkasid levima laiemalt. Samuti kujunesid just sel ajastul välja tänapäevased imetajad ja linnud. Inimese varajased eellased ehk hominiidid ilmusid Aafrikas. Samuti jahenes ajastu jooksul maa kliima tohutult, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Lisaks kujunes poolustel jääkate.
-
Ajastu alguses ilmusid perekond Homo esindajad, kes on tänapäevase inimese vahetud eellased ehk viinud Homo sapiens´i tekkele. Kogu ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid nagu näiteks mammut, karvane ninasarvik ja linnuliike nagu dodo ja moa. Paljude nende liikide väljasuremise põhjuseks peetaks inimese üha kasvavat mõju planeedi elustikule.
