-
Kestus 4,6 mld - 3,8 mld aastat tagasi. Periood maal oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid tugevamad meteoriidid. Sellest perioodist on kivimeid Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile(neid võib isegi tänapäeval Austraaliast leida).
-
-
Elu tekkimisele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkisid esimesed Ediacara elustikud.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kavas planktiliste vetikate hulk. Tekkisid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeani pinna alanemise kuni 100m.
-
Meredes kujunevad rifid, ujuvad primitiivsed kalad. Maismaa taimed arenevad ning jätkavad maa asustamist. Varasemad neist olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatavatel aladel. Esimesd märgid, et ka loomad hakkavad maismaad asustama. Esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes ja šelfimeredel rikkalik põhjaelustik. Paljudes veekogudes olid asustanud kalad. Esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, olles võimelised lühikest aega maismaal olla.
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siselal oli kaetud kuiba kõrbega, kus valitses karm kliima, ning seal suutsid elada vaid roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asutanud liikidest.
-
Ajastu algne elustik oli väga liigivaene. Möödunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Tekkisid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal kogu maailmas. Ühtlasi ilmusid esimesed väiksemad imetajad.
-
-
Ajastu lõpul toimunud järjekorde väljasuremine andis neile võimaluse muutuda domineerivaks loomarühmaks maismaal.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.
-
Tekkisid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu Maa ja said domineerivaks maismaataimestikuks. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ammoniitidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpetab meteoriidiplahvatus, mis tingib massilise väljasuremise. Hävivad dinosaurused, paljud merelised roomajad ja paljud teised.
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evulutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid.
-
-
Teadlastel on alust arvata, et dinosaurused surid välja meteoriidiplahvatuse tagajärjel.
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu algul ilmusid inimese vahetud eellased. Surid välja paljud imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese ühe kasvava mõjuga planeedi elustikule.
