-
Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. -
Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike. Koos päikesega sündisid nii Maa kui ka teised planeedid. Algu ei olnud Maal ei õhku, vett ega elu, sest ta oli hõõguv kivikera. Ajajooksul ta jahtus ning vulkaanid purskasid õhku veeauru ja gaasiosakesi, millest tekkis maad kaitsev õhukiht. Ilm Maal muutus jahedamaks ning veeaurust tekkisid sademed, millest sai aegamööda meri, kus hakkas arenema elu. Hiljem levis elu merest ka maismaale.
-
-
Maa põrkus suure taevakehaga.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
Meredes arenesid algelised eluvormid.
-
Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8 - 3,5 miljardit aastat tagasi. Meredes arenesid esimesed algelised eluvormid. -
Atmosfääri ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu jäätumist.
-
Proterosoikumi ajal tekkisid esimesed mitmerakulised organismid. -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. -
Kambrium
Ordoviitsium
Silur
Devon
Karbon
Perm
Triias
Juura
Kriit
Paleogeen
Neogeen -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. -
Valdavalt soe kliima võimaldas esimeste maismaa taimede teket. -
Siluri ajastu oli 443 - 419 mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Lihtsa ehitusega ja väiksed maismaataimed, mis kasvasid niisketel aladel.
Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Devoni ajastu lõpuks oli tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Devoni ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. -
Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
Maismaad kaitsesid võimsad metsad. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. -
-
Ajastu alguse elustik on üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. -
Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, nad muutusid peamiseks loomarühmaks maailmas. -
Triiases ilmusid esimesed imetajad. Esimesed imetajad arenesid välja roomajatest. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vaikselt välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. -
Ilmusid esimesed linnud -
Ilmusid esimesed õistaimed. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. -
Tekkisid maailma esimesed mesilased. -
Railaadsete kalade kõrg aeg Hilis-Kriidis. -
Kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjus on teadmata- mõned peavad põhjuseks meteoriidiplahvatust. -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. -
-
Ilmusid esimesed primaadid, sealhulgas ka jänesed. -
Mandrite geograafia, taime ja loomade põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Poolustel kujunes jääkate. -
Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimeste eellased.
