-
Kestus 4,6mld-4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkus suure taevakehaga. -
4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arenesid algelised eluvormid. Sealt on pärit vanimad leitud mikroorganismide, tsüano-ja purpurbakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised
-
-
2500 mln kuni 542 mln aastat tagasi. Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevus suurendas atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldust. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, Maa oli suuresti kaetud jääga. Aegkonna lõpu poole tekkis pehmekehaline ("Ediacara") elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
542 kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvab planktiliste vetikate hulk. Vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid palju selgrootuid: ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused jne. -
-
-
485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, korallid jt. Maismaataimede teke. Kliima oli valdavalt soe kuni ajastu lõpus toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemisega tuli kaasa mereelustiku massiline väljasuremine.
-
443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaa taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad(tuhatjalgsed, skorpionid). -
419 kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks rüükalad, kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad. Tekkisid maismaale esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed: selgroogsed, kes suutsid lühikest aega ka maismaal hakkama saada. -
359 mln kuni 300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid paksud metsad. Üleujutatavatel aladel tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale tekkisid esimesed roomajad. -
299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomadest olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukaalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli liigivaene ning eelmisest väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine, see andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja Triiase ajal elanud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elas juba tänapäevast tüüpi kalu. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamus elasid maismaal. Vaalade eellased asusid meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske. Seejärel hakkas see aja möödudes jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.
-
-
23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, samuti rotid ja hiired. KujuneSID välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate -
Algus- 2,5 mln aastat tagasi. Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, neist on välja kujunenud tänapäeva inimene, Homo sapiens. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Seda seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.
