Earth bombardment

Geokronoloogiline skaala Linda G2A

By lhsiimu
  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Planeedi Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias ning perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    HADAIKUM

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja moodustus Kuu.
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Elu teke Maal, meredes arenesid algelised eluvormid, vanimad stromatoliitide leiud.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    ARHAIKUM EHK ÜRGEOON

  • Stormatoliitide arenemine
    3500 BCE

    Stormatoliitide arenemine

  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookenide pinnakihis hapnikusisaldus, toimusid mitmed suured jäätumised, perioodi lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    PROTEROSOIKUM EHK ARGUEOON

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, kes olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kujunes mineraalne toes röövloomade kaitse eest.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    PALESOIKUM EHK VANAAEGKOND

  • Period: 542 BCE to 2 BCE

    FANEROSOIKUM

  • Esimesed kalad
    530 BCE

    Esimesed kalad

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid lõpu poole toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis põhjustas omakorda mereelustiku massilise väljasuremise.
  • Esimesed maismaataimed
    475 BCE

    Esimesed maismaataimed

  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Meredes kujunevad rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Need olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaale tulid ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes oli varasemast parem rikkalik põhjaelustik ja šelfimerede alal tekkisid juurde rohkem riffe. Tekkisid tolleaegsed tippkiskjad meredes ja järvedes (rüükalad ja vihtuimsed). Samuti arenes maismaal taimestik ja loomastik.
  • Esimesed metsad
    375 BCE

    Esimesed metsad

  • Esimesed kahepaiksed
    360 BCE

    Esimesed kahepaiksed

  • Karbon
    350 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad (osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased). Kujunesid kivisöelademed üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnust puidust. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, mõnedel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid ka esimesed roomajad.
  • Perm
    300 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Manneri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Karmi kliima tõttu olid ülekaalus roomajad, kes suutsid tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mil 95% asutanud liikidest kadus.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    MESOSOIKUM EHK KESAEGKOND

  • Triias
    250 BCE

    Triias

    Permi ajastul toimud väljasuremisega oli elustuik alguses üsna liigivaene, kui hiljem ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis neid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Esimesed dinosaurused
    225 BCE

    Esimesed dinosaurused

  • Imetajate ilmumine
    205 BCE

    Imetajate ilmumine

    Üks avaresemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi oli morganucodon.
  • Juura
    200 BCE

    Juura

    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas endiselt rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Seal elasid ka tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Õistaimed vallutasid kiiresti kogu maismaa ja hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Perioodi lõpul toimunud massilise väljasuremise, arvatavasti meteoriidiplahvatuse, käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad ja teised.
  • Esimesed õistaimed
    135 BCE

    Esimesed õistaimed

    Üks esimesi teada olevaid õistaimi oli archefructus.
  • Esimesed mesilased
    100 BCE

    Esimesed mesilased

  • Dinosauruste väljasuremine
    66 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Pärast dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Suurem osa imetajates elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid ka esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, kuid hiljem hakkas jahenema, mille tulemusena muutusid valdavaks heitlehised taimed. Perioodi lõpuks olid kujunenud ulatusliku rohumaad (preeriad ja savannid).
  • Period: 66 BCE to 2 BCE

    KAINOSOIKUM EHK UUSAEGKOND

  • Esimesed jänesed
    55 BCE

    Esimesed jänesed

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasi tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ning hiired. Sel perioodil kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Maa kliima jahenemine tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • Inimahvide teke
    4 BCE

    Inimahvide teke

  • Kvarternaar
    2 BCE

    Kvarternaar

    Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased _ - perekond Homo esindajad. Perioodi jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut), ja linnuliike (dodo). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.