-
Kestis 4,6mld kuni 4mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimid on säilinud sellest perioodist Auatraalias, Kanadas ja Gröönimaal. -
-
4,5mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu -
4mld kuni 2,5mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmene vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Elu tekkis 3,8 mld aastat tagasi. Sellele viitavad stromatoliitide esinemise umbes 3,5 mld aasta vanustes kivimites. -
2,5mld kuni 542mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumust, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus teadlaste seas vaidlusi tekitav pehmekehaline elustik. -
-
542ml aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning enamus tänapäeva loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Tekkisid järjest paljud selgrootud nagu näiteks: käsnad. lülijalgsed ja limuskid. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. -
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaa taimed. Kliima oli valdavalt soe kuid ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
Jääaeg tõi kaasa madalmerede kuivamise, mis omakorda massilise merelustiku väjasuremise -
Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamise. Varased maismaa taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaale ilumsid esimesed roomajad ja osal putukatel tekkis lennuvõime. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalasse ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, Maismaaloomastikus olid ülekaalulised roomajad, kes suutsid nendes tingumustes elada. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väjasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asutanud liikidest. -
Ajastu alguses oli elustik liigivaene, sest välja suremisest taastumiseks kulus kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine tegi nad peamiseks loomarühmaks maismaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja tiirase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremisel hävisid dinosaurused ja teised merelised roomajad. -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Kliima oli soe ja niiske, kuid hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestik põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima konnad, maod ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäeva inimese Homo sapiens i tekkimiseni. Mitmete loomaliikide väljasuremist seostatakse inimese mõjuga planeedi elustikule.