-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaanilised aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
Päikesesüsteem tekkis kosmilisest tolmust, mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse tõttu. Tekke alguses moodustusid tihedamad ja hõredamad kontsentrilised vööndid. Tihedamates vööndites algselt tõmbus aine kokku väiksemateks tompudeks, hiljem Kuu-suurusteks taevakehadeks. Nende omavahelised kokkupõrked viisid Päikesesüsteemi sisemiste planeetide tekkeni. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga.
-
Vanimad Maal tekkinud mineraaliterad on 4,4 miljardit ja vanimad praeguseni säilinud kivimid 4 miljardit aastad vanad. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Ka suures osas stromatoliidides on säilinud bakterofossiile. -
-
Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, kui Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus toimus mõistatuslik nn Ediacara elustik, mille hulgas võis olla nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui praeguseks välja surnud organismirühmi. -
-
Ajastul tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes(nt. koda tigudel ja karpidel). Arvatakse, et see kujunes röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste tõttu. -
-
-
Soojades troopikameredes elutses rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul kliima jahenes kiirelt ja tekkis jääaeg. Jäätumine tekitas ookeanipinna alanemise kuni 100 meetri võrra ning muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustik suri massiliselt välja, sest elualad vähenesid. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maisloomade hulgas olid tuhatjalgsed,meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahad ja triloobid, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad(nt. rüükalad, vihtuimsed) kasvasid väga suurteks ja olid tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutvatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale tekkisid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses tohutu Panthalasse ookean. Mandri siseala kattis kuiv kõrb. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid karmides kliima tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurim väljasuremine(95% liikides hävines). -
Ajastu algul oli elustik liigivaene, sest permi ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Triiases ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud uus väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiases levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid (ihtüosaurusi ja plesiosaurusi). Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaataimestikust koosnes suur osa metsadest paljasseemnetaimedest. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes olid plesiosaurused, ihtüosaurused ning ammoniidid ja rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul massilise väljasuremise tõttu hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Suurimaks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Palogeenis algas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal, vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid ka esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske ning troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel, seejärel kliima jahenes. Valdavaks muutusid heitlehised taimed. Palogeenis kujunesid preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas tekkisid esimesed inimese eellased. Ajastu jooksul kllima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased (perekond Homo esindajad), kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Suri välja palju imetajaliike (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Paljude loomade väljasuremist seostatakse inimese mõjuga planeedi elustikule.
