-
Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood ning Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist tekkis Kuu. Hadaikum lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid
-
-
Arhaikum ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladedtutet on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised
-
Proterosoikum ehk agueoon. Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpuks ilmus pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid,mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktikiste vetikate hulk ja loomariiki ilmusid palju selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõopes jääajaga. Ookeanipinna alanemine kuni 100m võrrw ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud kalad kasvasid väga suureks. Suured muutused toimusid devonis ka maismaal. Devoni ajastu lõpuks okid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülujalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale illmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandr siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.
-
Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinisaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ha karpide osakaal
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega,ammoniitide ja lehmassarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinisaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Alguses kliima oli soe ja niiske. Seejärel kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi
-
-
Mandrite geograafia, samuti looomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Maa kliimw jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate
-
Ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule
