Geokronoloogiline skaala KUUSK

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 mld-4,0 mld. Maa teke, vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. Kujunes maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Arhaiku ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus 4,0 mld- 2,5 mld. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestvus 2,5 mld- 542 mln. Tänud fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik Ediacara elustik.

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 mln- 485 mln. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks omakorda loomastikule. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes (koda tigudel).

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 mln- 443 mln. Troopikameredes rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Tol ajastul oli kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks ja elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Siluri

443 BCE

Kestvus 443 mln- 419 mln. Soojades meredes tekkisid korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid.

Devon

419 BCE

Kestvus 419 mln- 359 mln. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Osad järvi ja meresid asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbonis

359 BCE

Kestvus 359 mln- 300 mln. Kasvasid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Tekkis väga suurel hulgal kivisütt tänu üleujutatud aladele. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Tekkisid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestvus 300 mln- 250 mln. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik ookean Panthalassa. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kes tulid sellise kliimaga toime. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppeb kuni 95% kõigi Maad asustanud liikide väljasuremisega.

Triias

250 BCE

Kestvus 250 mln- 200 mln. Ajastu alguses oli elustik liigivaene. Elustiku taastamiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest said peamised loomarühmad maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Kestvus 200 mln- 145 mln. Dinosaurused, imetajad ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.Suur osa maismaast kattis tihe paljasseemnetaimedest koosnev mets.

Kriit

145 BCE

Kestvus 145 mln- 66 mln. Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistide poolt. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpus toimus taas suur väljasuremine.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 mln- 23 mln. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kijunesid suureks liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal, aga meredes leidus ka vaalade eellasi. Paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Neogeen

23 BCE

Kestvus 23 mln- 2,5 mln. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid hominiidid ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes ja tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Algas 2,5 miljonit aastat eKr. Sel ajastul ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Paljude loomade väljasuremisega seostatakse inimese üha kasvavat mõju planeedi elustikule.