Planet

Geokronoloogiline skaala Kristina Allika G2EV

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne aeg, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ning ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

    Maa tekkimine
  • Kuu tekkimine
    4500 BCE

    Kuu tekkimine

    Maaga põrkas kokku suur taevakeha.
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Hakkasid arenema algelised eluvormid, säilinud bakterifossiilid ja leitud mikroorganisme ja mitmeid kihilisi moodustisi.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Suured jäätumised, kattes Maa jääga. Esimesed ühe- ja mitmerakulised organismid.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid organismide ehitustüübid ja suur osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Loomadel kujunesid toesed, nagu tigudel koda.
  • Ordoviitsium
    542 BCE

    Ordoviitsium

    Ilmusid esimesed maismaataimed. Tõi kaasa endaga jääaja, muutes paljud madalmered kuivaks maismaaks.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed asustasid maismaad edasi, peagi hakkasid seda tegema ka loomad. Esimeste loomade seas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad riffe. Maismaale ilmusid esimesed metsad kui ka esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised ka maismaal elama.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaal olid suured metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade suured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkelt lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri sisealal oli kõrb, kus ka kliima oli karm. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõpus aga kadus Maalt 95% maismaad asustanud liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elas rohkelt dinosaurusi-ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest metsaga.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed, ookeanid ja mered olid asustatud sauruste, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suuremateks ja liigirikkamateks rühmadeks. Ilmusid esimesed primaadid, kliima jahenes.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevast ilmet. Hakkasid levima laiemalt maod, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Ilmusid varased hominiidid- inimese eeööased.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimese eellased- perekond Homo esindajad. Mitmed imetajad nagu mammut, karvane ninasarvik on välja surnud. Inimese mõju planeedi elustikule aina kasvas.