-
Kestus on 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne periood, meteoriidisajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
-
-
Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu. -
Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised, on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Kestus 2500 mln kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Ilmus vaidlusi tekitav pehmekehaline (s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade lõugade ja hammaste evolutsioonile. Sellist üheaegset evolutsiooni nim. evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
-
-
Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis madalmered maismaaks, mis omakorda tõi kaasa mereelustiku väljasuremise. -
Kestus on 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad, esimesed olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks oli maismaale tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
Kestus 350 mln kuni 300 mln aastat tagasi. Võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgadega hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Ühelgi ajastul pole sellistes kogustes kivisütt tekkinud nagu karbonis. Maismaal elas lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus 300 mln kuni 250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kõrbega, karm kliima. Maismaa loomastikus ülekaalus roomajad, kes suutsid nendes tingimustes elada. Taimestik suurenes paljasseemnetaimedega. Meres suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Kestus 250 mln kuni 200 mln aastat tagasi. Elustik oli üsna liigivaene tulenevalt permi ajastu lõpul väljasuremisest. Kulus ligi 10 mln aastat taastumiseks. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Kestus 200 mln kuni 150 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Veekogud olid asustatud plesiosauruste ja ihtüsaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjustajaks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Pärast kriidi ajastu väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, hiired ja rotid. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Kestus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäevani. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha enam kasvava mõjuga planeedi elustikule.
