-
Kestvus 4,6 mid kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus maakaaslane kuu.
-
Meredes arenesid välja algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on leitud maailma vanimad mikroorganismid. Vetikate toimel kujunenud moodustised.
-
-
Tänu fotosünteesitavate bakteritele suureneb atmosfääris ning ookeanides hapniku sisaldus. Aegkonna lõpus ilmusid pehmekehalised organismid, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
-
-
Tekkisid peamised organismide elutüübid, ilmusid selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes ja väliskelett.
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, lõpus toimus jahenemine, jääaeg, ookeanipind alanes, mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Loomad hakkavad tekkima. Esimeste hulgas on tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid
-
Kalad kasvasid ja elu vees oli rikkalik. Esimesed organismid, kes suutsid olla natukest aega maismaa pea
-
Maismaal ilmusid esimesed roomajad. Taimestik oli võimas.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea. Roomajaid oli palju. Ajastu lõppes suure väljasuremisega, mille käigus suri kuni 95% maailma asutanud liikidest.
-
Permi ajastu lõpu tõttu on Triiase ajastu algus väga liigivaene. Väljasuremisest taastumine võtab ligi 10 miljonit aastat. Maailma tekkisid esimesed dinosaurused ning imetajad ning ajastu lõppes taas suure välja suremisega.
-
-
Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, meres elasid tänapäeva tüüpi kalad, suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Esimesed õistaimed (hakkasid ka domineerima), maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja-ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatus, mis oli üks peamisi massilise väljasuremise põhjusi, kus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, esimesed primaadid. Alguses kliima soe ja niiske, hiljem hakkas jahenema. Lõpus kujunesid ulatuslikud rohumaad
-
-
Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas arenesid välja inimese eellased ehk Sahelanthropus tchadensis. Geograafilised mandrid ning loomade ja taimede põhijooned on nagu me näeme neid tänapäeval.
-
Ilmusid perekond Homo esindajad, see viis lõpuks tänapäeva inimese tekkimiseni, surid välja paljud looma- ja linnuliigid
