-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfääär, kivimeid leidub selles perioodis Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
-
Meredes arenesid algsed eluvormid, pärit vanimad stromatoliidid, kujunesid kihilised moodustused, säilinud on ka bakterifossiile.
-
-
Tänu fotosünteesivatele tsünobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
-
Proterosoikumi lõpus ilmus mõistatuslik pehmekaeline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnuid organismirühmi.
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organsimide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, taimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.
-
Troopikameredes rikkalik põhja elustik. Selfimerede äärealadel suured riftid. Meresid ja järvi asustanud kalad olid tippkiskjad. Maismaal esimesed metsad. Esimesed kahepaiksed.
-
Maismaal võimsad metsad. Kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid. Esimesed lennuvõimelised putukad. Esimesed roomajad.
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid karmi ja kuiva kliimaga elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega (95% liikidest hävis).
-
-
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Esimesed dinosaurused tekkisid triiase ajastul ning tänu suurele liikide väljasuremisele asusid nad domineerima maakera.
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon; Esimesed primaadid; Algus soe ja niiske; Kliima jahtumisel muutusid valdavaks heitlehelised taimed; Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned said tänapäevase kuju; Inimese eellased
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Enamik imetajaid elas maismaal,vaalade eelased asusid elama meredesse, kliima soe ja niiske, kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
Katastroofi tõttu muutus maa dinosaurustele elamiskõlbetuks ning nad hukkusid.
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, Aafrikas ilmusid varased inimese eellased, kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.
-
Inimeste eellaste teke
-
Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad (mammut, karvane ninasarvik) ja linnud (dodo, moa).
