-
Kestus 4,6 mld kuni 4, mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Austraalias ja Kanadas. Maakoore ja ookeanide teke
-
-
Maa põrkus suure taevalehaga. -
Arhaikumis meredes tekkisid esimesed algelised eluvormid. Arhaikumi ladestututest on pärit ka vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide, bakterite ja mitmete vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised). Nendes on säilinud ka bakterite fossiile. -
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus (tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele). Toimus mitu jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult kaetud jääga. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline Ediacara elustik, mis tekitab teadlaste seas seniajani vaidlusi. -
-
Kambriumi plahvatus- väga kiire evolutsioon, kui tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis tekkis juurde planktilisi vetikaid, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel tekkis röövloomade eest kaitseks mineraaltoes: tigudel koda, tugev välisskelett trilobiitidel. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik (käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt) ning ilmusid esimesed maismaataimed. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Soojades meredes tekksid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Ujusid ka primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, kuigi kasvasid algul ainult niisketel ja sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šefimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kalad kasvasid väga suurteks tippkiskjateks.
Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. -
Maismaad katsid võimsad metsad, tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel tekkisid surnud puidust kivisöelademed- nii palju kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel tekkis lennuvõime ja ilmusid ka esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kuivas kõrbes valitses karm kliima. Sellistes tingimustes suutsid elada roomajad, kes olid seega maismaaloomastiku hulgas ülekaalus. Taimestikus suurenes paljasseenetaimede ja meredes luukalade osakaal.
Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% maad asustanud liikidest. -
Ajastu algul oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Triiase ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis dinosaurustele võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Suur osa maismaast oli kaetud metsaga. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurusi ja plesiosaurusi . -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeane ja meresid asustasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja lehmasarve meenutavad karbid. Maismaal elasid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Selle ajastu kliima oli algul soe ja niiske, kuid hiljem hakkas see jahenema. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Nad kujunesid suurteks ja liigirikasteks rühmadeks. Vaalade eellased asusid elama tagasi meredesse. Arenesid esimesed primaadid. Kujunesid preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, lsululinnud rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt. Toimusid korduvad jäätumised.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese eelassed- perekond Homo esindajad (Aafrikas alanud evolutsioon viis tänapäevase inimese Homo Sapens'i tekkimiseni). Ajastu jooksul suri välja palju imetaja- ja linnuliike (nt mammut, moa). Selle põhjustajateks peetakse inimeste üha kasvavat mõju planeedi elustikule.
