-
Kestus on 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär (ookeanid).
-
-
Maa põrkus suure taeva kehaga (Thea) ja tekkis Kuu. -
Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterfossiile.
-
-
Kestus on 2,5 mld kuni 0,542 mld aastat. Hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis ja atmosfääris suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka väljasurnud organisme.
-
-
Kestus 542 mln kuni 484 mln aastat. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäeval. Kasvad planktiliste vetikate hulk, vetikad olid omakorda toiduks. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine.
-
Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat. Soojades mereds kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehtitatud riftid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asutama ka loomad nagu näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed, trlobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljusid veekogusid asutasid rüükalad ja vihtuimsed, kes kasvasid väga suurteks tippkiskjateks. Maismaal olid tekkinud esimesed metsad, ilmnesid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid lühikest aega võimelised maismaal hakkama saada.
-
Kestus on 359 mln kuni 300 mln aastat. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvad hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunesid ka kivisöelademed, mis tekkisid üleujutatud alade mererannikute ja jõelammide kasvanud metsade surnud puidust. Maismaal elas rohkelt lühijlagseid, osa putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad
-
Kestus on 300 mln kuni 250 mln aastat. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaa loomade huglas olid ülekaalus roomajad, kes said neis tingimustes hakkama. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisegam mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asutanud liikidest.
-
-
Kestus on 250 mln kuni 200 mln aastat. Ajastu alguse elustik oli üsna liigvaena, kuna permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõup toimunud väljasuremine anids neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
-
Kestus on 200 mln kuni 150 mln aastat. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajal elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookenaides elas palju merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Mereds elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Kestus on 150 mln kuni 66 mln aastat. Ilmnesid õistaimed, mis vallutasid kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid oli asustatud plesiosaurustega ja ihtüosaurustega, ammoniitude ja karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilse väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Kestus on 66 mln kuni 23 mln aastat. Peale dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elame meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.
-
-
Kestus on 23 mln kuni 2,5 mln aastat. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud ning ka rotid ja hiired. Kujunesid välja lisaks tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed inimeste eellased - varased homoniidid. Jahenes ka Maa kliima, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustele tekkisid jääkatted.
-
Kestus on 1,5 mln aastast kuni 0-da aastani. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Nende Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapien'si tekkimiseni. Ajastu jooksul suri välja ka palju imetajaid - mammutid, karvased ninsarvikud ning lindudest dodo ja moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule
