Geokronoloogiline skaala Kamilla

By Kamilla Velikopolje
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum

    Meredes arenesid algelised eluvormid, hakkasid arenema stromatoliisid
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum

    Mitmerakuliste organismide teke, eukarootide areng,toimusid suured jäätumised.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

    Homo sapiens
  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

    Kambriumis tekkisid koik peamised organismide ehitustuubid , kasvas planktiline vetikate hulk , loomariiki ilmusid uksteise jarel palud selgrootute ruhmad , paljudel loomadel kujunes mineraalne toes , arenesid esimesed kalad, toimus kambriumiaedse mere rekonstruktsioon.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordiviitsium

    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: kasijalgsed , trilobiidid , korallid. Kliimat oli valdavalt soe aga lopus toimus klima kiire jahenemine, mis lopes laaajaga. See toi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m vorra ja muutis palud madalmered kuivaks maismaaks. Tanapaevalgi elavate odasabade varasemaid fossiilid parinevad ordoviitsiumi lopul kujunenud kivimitest.Esimesed maismaataimed.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

    Meredes kujunesid kasnade , koralide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jatkasid taimed maismaa auastamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, nende hulgas olid: tuhatjalgsed, meriskorpionid, slorpionid. Toimus taimestiku rekostruktsioon.
  • Period: 419 BCE to 259 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik pohjaelustik, paljud meressid ja jarvi asustanud kalad. Suured muutused toimusid ka maismaal: ajastu lopuks olid tekkinud esimised metsad .lmusid esimesed kahepaiksed.
  • Period: 350 BCE to 300 BCE

    Karbon

    Karbonis katsid maismaad voimsad metsad, kus kasvasid taanapaeva osjade , koldade ja sonajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Karboni ajastuga vordeval hulgal kivisutt ei ole tekkinud uhelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lulijalgseid , osal putukatel tekkis lennuvoime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • Period: 300 BCE to 250 BCE

    Perm

    Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida umbritses hiiglaslik Panthalassa ookean, seal oli kaetud kuiva korbega, kus valitses karm kliima . Maismaal elasid roomajad, kes suutsid elada tingimustes. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade oskaal.Ajastu loppes Maa ajaloo suurima valjasuremisega, mida tulemusena kadus kuni 95% koigist Maad asustanus liikidest.
  • Period: 250 BCE to 200 BCE

    Triias

    Algusel elustik oli igavene. Triiase ajastu ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lopus toimus valjasuremine , mis andis neile voimaluse muutuda peamiseks loomaruhmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 200 BCE to 145 BCE

    Juura

    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkem merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tanapaevast tuupi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed oisteimed ja nad hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid olid asustanud plesiosauruste ja ihtuosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused ja arenesid uued imetajad ja linnuriigid. Kriiti lopus oli suur valjasuremine , mille kaigus havisid dinosaurused ja paljud roomajad.
  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

    Parast valjasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajaete kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks ruhmaks. Paljud imetajad elasid maismaal, aga vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel ja seega muutusid heitlehised teimed. Kujunesid valja ulatuslikud rohumaad.Ilmusis esimesed janesed ja kassid
  • Period: 23 BCE to 25 BCE

    Neogeen

    Mandrid omandasid tanapaevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid valja tanapaevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis toi kaasa korduvaid jaatumisi. Poolustel kujunes jaakate.
  • Period: 25 to 1 CE

    Kvarternaar

    Ilmusid inimese eellased perekonna Homo esindajad. Kvarternaari jooksul on valja surnud palju imetajate ja linnuliike.