Faltearth 758x426

Geokronoloogiline skaala Jürgenson

By armas1
  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    kestvus: 4,6 mld-4 mld a.t. Algas planeet Maa kujunemisega, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud, kuu tekke kokkupõrke tagajärjel suure taevakehaga, hadaikumi lõpuks tekkis atmosfäär, ookeanid, maakoor.
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    4 mld- 2.5 mld a.t. Ookeanides tekkisid algelised eluvormid, pärit vanimad leitud mikroorganismide ja vetikate toimel tekkinud kihilsed moodustised.
  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    2,5 mld- 542 mln a.t. Tänu fotosünteesile tõusis hapniku tase ookeanide pinnakihis, toimus mitu suurt jäätumist, aegkona lõpus ilmus pehmekehaline elustik.
  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    542 mln-485 mln a.t. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, suurem osa loomahõimkondadest, kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, või kõva välisskelett, evolutsiooniline võidurelvastumine.
  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    485 mln -443 mln a.t. Rikkalik elustik troopikameredes, esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga mis tõ kaasa meretaseme languse 100m võrra, mereelustiku massiline väljasuremine
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    443 mln-419 mln a.t. Kujunesid riftid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, esimesed maismaaloomad, tuhatjalgsed, meriskorpion.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    419 mln-359 mln a.t. Rikkalik põhjaelustik troopikameredes, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid suuri riffe, paljud kalad kasvasid väga suureks, ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    359 mln-300 mln a.t. Maismaad katsid võimsad metsad, hiigelsuured eostaimed, maismaal rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad. enamus kivisöest on karboni ajastu metsadest.
  • Perm
    300 BCE

    Perm

    300-250mln a.t. hiidmanner Pangea, siseala kõrb, maismaal ülekaalus roomajad, taimestikus paljasseemne taimed, meredes luukalad, lõppes ajaloo suurima väljasuremisega 95% liikidest.
  • Triias
    250 BCE

    Triias

    250-200mln a.t. alguses elustik liigivaene ilmusid esimesed dinosaurused, esimesed imetajad ajastu lõpul uus väljasuremine.
  • Juura
    200 BCE

    Juura

    200-145mln a.t. Ilmusid esimesed linnud kilpkonnad krokodillid, palju okeaanilisi roomajaid, tihedad paljasseemnetaime metsad.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    145-66mln a.t. Esimesed õistaimed maismaal dinosaurused, arenesid uued imetajate liigid ajastu lõpus suur dinosauruste väljasuremine
  • Palogeen
    66 BCE

    Palogeen

    66-23mln a.t. Tänu dinosauruste väljasuremisele imetajate ja lindude kiire evolutsioon, esimesed primaadid troopiline kliima hiljem jahenes, ulatuslikud rohumaad ja heitlehised taimed.
  • Neogeen
    25 BCE

    Neogeen

    23-2,5mln a.t. Mandrite geograafia loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, levisid maod, konnad, laululinnud, rotid hiired, ilmusid homoniidid kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    2.5mln a.t.- tänapäev. ajastu alguses ilmusid perekond Homo esindajad surid välja mitmed loomad mammut, karvane ninasarvik ja linnud dodo moa.