-
kestvus: 4,6 mld-4 mld a.t. Algas planeet Maa kujunemisega, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud, kuu tekke kokkupõrke tagajärjel suure taevakehaga, hadaikumi lõpuks tekkis atmosfäär, ookeanid, maakoor.
-
4 mld- 2.5 mld a.t. Ookeanides tekkisid algelised eluvormid, pärit vanimad leitud mikroorganismide ja vetikate toimel tekkinud kihilsed moodustised.
-
2,5 mld- 542 mln a.t. Tänu fotosünteesile tõusis hapniku tase ookeanide pinnakihis, toimus mitu suurt jäätumist, aegkona lõpus ilmus pehmekehaline elustik.
-
542 mln-485 mln a.t. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, suurem osa loomahõimkondadest, kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, või kõva välisskelett, evolutsiooniline võidurelvastumine.
-
485 mln -443 mln a.t. Rikkalik elustik troopikameredes, esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga mis tõ kaasa meretaseme languse 100m võrra, mereelustiku massiline väljasuremine
-
443 mln-419 mln a.t. Kujunesid riftid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, esimesed maismaaloomad, tuhatjalgsed, meriskorpion.
-
419 mln-359 mln a.t. Rikkalik põhjaelustik troopikameredes, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid suuri riffe, paljud kalad kasvasid väga suureks, ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed.
-
359 mln-300 mln a.t. Maismaad katsid võimsad metsad, hiigelsuured eostaimed, maismaal rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad. enamus kivisöest on karboni ajastu metsadest.
-
300-250mln a.t. hiidmanner Pangea, siseala kõrb, maismaal ülekaalus roomajad, taimestikus paljasseemne taimed, meredes luukalad, lõppes ajaloo suurima väljasuremisega 95% liikidest.
-
250-200mln a.t. alguses elustik liigivaene ilmusid esimesed dinosaurused, esimesed imetajad ajastu lõpul uus väljasuremine.
-
200-145mln a.t. Ilmusid esimesed linnud kilpkonnad krokodillid, palju okeaanilisi roomajaid, tihedad paljasseemnetaime metsad.
-
145-66mln a.t. Esimesed õistaimed maismaal dinosaurused, arenesid uued imetajate liigid ajastu lõpus suur dinosauruste väljasuremine
-
66-23mln a.t. Tänu dinosauruste väljasuremisele imetajate ja lindude kiire evolutsioon, esimesed primaadid troopiline kliima hiljem jahenes, ulatuslikud rohumaad ja heitlehised taimed.
-
23-2,5mln a.t. Mandrite geograafia loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, levisid maod, konnad, laululinnud, rotid hiired, ilmusid homoniidid kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.
-
2.5mln a.t.- tänapäev. ajastu alguses ilmusid perekond Homo esindajad surid välja mitmed loomad mammut, karvane ninasarvik ja linnud dodo moa.