Geokronoloogiline skaala Jürgenson

Hadaikum

4600 BCE

kestvus: 4,6 mld-4 mld a.t. Algas planeet Maa kujunemisega, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud, kuu tekke kokkupõrke tagajärjel suure taevakehaga, hadaikumi lõpuks tekkis atmosfäär, ookeanid, maakoor.

Arhaikum

4000 BCE

4 mld- 2.5 mld a.t. Ookeanides tekkisid algelised eluvormid, pärit vanimad leitud mikroorganismide ja vetikate toimel tekkinud kihilsed moodustised.

Proterosoikum

2500 BCE

2,5 mld- 542 mln a.t. Tänu fotosünteesile tõusis hapniku tase ookeanide pinnakihis, toimus mitu suurt jäätumist, aegkona lõpus ilmus pehmekehaline elustik.

Kambrium

542 BCE

542 mln-485 mln a.t. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, suurem osa loomahõimkondadest, kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, või kõva välisskelett, evolutsiooniline võidurelvastumine.

Ordoviitsium

485 BCE

485 mln -443 mln a.t. Rikkalik elustik troopikameredes, esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga mis tõ kaasa meretaseme languse 100m võrra, mereelustiku massiline väljasuremine

Silur

443 BCE

443 mln-419 mln a.t. Kujunesid riftid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, esimesed maismaaloomad, tuhatjalgsed, meriskorpion.

Devon

419 BCE

419 mln-359 mln a.t. Rikkalik põhjaelustik troopikameredes, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid suuri riffe, paljud kalad kasvasid väga suureks, ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

359 mln-300 mln a.t. Maismaad katsid võimsad metsad, hiigelsuured eostaimed, maismaal rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad. enamus kivisöest on karboni ajastu metsadest.

Perm

300 BCE

300-250mln a.t. hiidmanner Pangea, siseala kõrb, maismaal ülekaalus roomajad, taimestikus paljasseemne taimed, meredes luukalad, lõppes ajaloo suurima väljasuremisega 95% liikidest.

Triias

250 BCE

250-200mln a.t. alguses elustik liigivaene ilmusid esimesed dinosaurused, esimesed imetajad ajastu lõpul uus väljasuremine.

Juura

200 BCE

200-145mln a.t. Ilmusid esimesed linnud kilpkonnad krokodillid, palju okeaanilisi roomajaid, tihedad paljasseemnetaime metsad.

Kriit

145 BCE

145-66mln a.t. Esimesed õistaimed maismaal dinosaurused, arenesid uued imetajate liigid ajastu lõpus suur dinosauruste väljasuremine

Palogeen

66 BCE

66-23mln a.t. Tänu dinosauruste väljasuremisele imetajate ja lindude kiire evolutsioon, esimesed primaadid troopiline kliima hiljem jahenes, ulatuslikud rohumaad ja heitlehised taimed.

Neogeen

25 BCE

23-2,5mln a.t. Mandrite geograafia loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, levisid maod, konnad, laululinnud, rotid hiired, ilmusid homoniidid kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

2.5mln a.t.- tänapäev. ajastu alguses ilmusid perekond Homo esindajad surid välja mitmed loomad mammut, karvane ninasarvik ja linnud dodo moa.