Geokronoloogiline skaala Joosep S

Hadaikum

4600 BCE

kestus 4,6mld kuni 4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaalt, kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure teavakehaga ja tekkis kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus 4 mld- 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenevad algelised eluvormid. Selle ajastu ladestutest pärinevad vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Maal hakkab tekkima elu

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestvus 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi. Tänu tsüanobakterite tegevusele suureneb atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimub mitu suurt jäätumist, maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmub mõistatuslik ilma skeletita nn edicara elustik, sinaa võisid kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 mln - 485 mln. tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. seda tuntakse kambriumi plahvatuse all. Kasvas vetikate hulk

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Kambriumi plahvatus

541 BCE

Tekivad kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda nimetatakse Kambriumi plahvatuseks.

Esimesed kalad

532 BCE

Kambriumi ajastul hakkavad arenema esimesed kalad.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 - 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes rikkalik elustik(käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt). Ilmuvad esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpus toimub kiire jahenemisega, mis kulmineerub jääajaga. Mereelustiku massiline väljasuremine.

Esimesed maismaataimed

483 BCE

Ordoviitsiumi ajastul ilmuvad esimesed maismaataimed.

Silur

443 BCE

Kestvus 443 - 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunevad käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Primitiivsed kalad meredes. Maismaataimed väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvavad niisketel aladel. Maismaad hakkavad asustama esimesed loomad(tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid jt)

Devon

419 BCE

Kestvus 419 - 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Paljud tol ajal elanud kalad kasvasid väga suurteks ja olid tippkiskjad. Ajastu jooksul tekivad esimesed metsad. Ilmuvad esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

382 BCE

Devoni ajastu jooksul kujunevad esimesed metsad

Esimesed kahepaiksed

371 BCE

Devoni ajastul ilmuvad esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestvus 359 - 299 mln aastat tagasi. Maismaad katavad võimsad metsad, kus kasvavad osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglaslikud puukujulised eelased. Mererannikutel ja jõelammidel kujunevad surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elab palju lülijalgseid, osad putukad hakkavad lendama. Ilmuvad esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestvus 299 - 252 mln aastat tagasi. Tekib hiidmanner Pangaea, mida ümbritseb Panthalassa ookean. Mandri siseala kaetud kõrbega. Ülekaalus roomajad. Taimestikus suureneb paljaseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kaob 95% kõikidest liikidest.

Maa ajaloo suurim väljasuremine

253 BCE

Permi ajastu lõpus toimub Maa ajaloo suurim väljasuremine, mille tulemuse kaob kuni 95% liikidest

Triias

252 BCE

Kestvus 252 - 201 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik liigivaene. Ilmuvad ilmuvad dinosaurused. Ajastu lõpus toimuv järjekordne väljasuremine annab neile võimaluse tõusta peamiseks loomarühmaks maakeral. Ilmuvad esimesed imetajad. Meredes suureneb ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

224 BCE

Triiase ajastul ilmuvad esimesed dinosaurused

Imetajate ilmumine

202 BCE

Triiase ajastu lõpus ilmuvad imetajad

Juura

201 BCE

Kestvus 201 - 145 mln aastat tagasi. Ilmuvad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elab rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elavad juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast on kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva matsaga. Dinosauruste domineerimine

Esimesed linnud

150 BCE

Juura ajastul ilmuvad esimesed linnud

Kriit

145 BCE

Kestvus 145- 66 mln aastat tagasi. Ilmuvad esimesed õistaimed. Maailmameri asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsevad dinosaurused, arenevad uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimunud väljasuremise käigus hävivad dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66- 23 mln aastat tagasi. Algab lindude ja imetajate kiire arenemine. Enamik imetajaid elab maismaal, kuid vaalade eelased asuvad elama meredesse. Ilmuvad esimesed primaadid. Kliima soe ja niiske, seejärel kliima järk-järgult jaheneb ning valdavaks muutuvad heitlehised taimed. Kujunevad ulatuslikud rohumaad: preeriad ja savannid.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Kriidi ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävivad dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus 23- 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandavad tänapäevase ilme. Levima hakkavad maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmuvad varajased hominiidid. Ajastu jooksul jaheneb kliima oluliselt, mis toob kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujuneb jääkate.

Inimahvide teke

5 BCE

Aafrikas ilmuvad esimesed inimahvid ehk hominiidid-inimeste eelsed.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus 2,5 mln aastat tagasi - tänapäev. Ajastu alguses ilmuvad inimese vahetud eelased, kelle evolutsioon on viinud Homo Sapiens' i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.