-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
-
-
-
Maa põrkus suure taevakehaga.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus ka mitu suurt jäätumist, millal Maa oli üleni kaetud.
-
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda evolutsiooni tuntakse ka kambriumi plahvatuse nime all.
-
-
-
-
Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes kuni 100 meetri võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.
-
-
Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varasemad maismaa taimed olid lihtsa ehitusega ja paiknesid niisketel, sageli üleujutatud aladel.
-
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
-
-
Karboni ajastul katsid maismaad võimsad metsad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.
-
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid kõrbe ja karmi kliima tingimustes elada. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, kuna permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järgmine väljasuremine andis neile võimaluse olla peamiseks loomarühmaks maismaal. Ajastul ilmusid esimesed imetajad.
-
-
-
Juura ajastul vahetusid loomad ning ilmusid linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, ning meredes elasid juba ka tänapäeva kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Kriidi ajastul ilmusid esimesed õistaimed ja hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imeteja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne meteoriidiplahvatuse tõttu.
-
-
Paleogeeni ajastul hakkas väljasuremise tõttu kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Kliima hakkas jahenema ja valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid.
-
-
-
Neogeeni ajastul omandasid mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, toimusid jäätumised. Poolustel kujunes jääkate.
-
-
-
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased ehk "homo" , mis viis tänapäevase inimese "homo sapiens" tekkimiseni. Ajastu jooksul suri välja palju imetajaid.
