-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja tekkis Kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide ning mitmete vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis ja atmosfääris suurenes tänud fotosünteesivate tsüanobakteritele. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Tekkisid esimesed erinevad mitterakulised organismid. -
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suur osa tänapäeva loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid selgrootute rühmad, nt käsnad, ainuõõssed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, nt koda tigudel. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik (käsijalgsed, korallid jne). Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See muutis paljud madalmered maismaaks ja see omakorda tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ja meres olid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Esimesed loomad hakkasid samuti asustama maismaad. -
Rikkalik põhjaelustik troopikameredes. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid siis tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, aga ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Tekkisid esimesed selgroogsed (kahepaiksed), kes suutsid lühikest aega maismaal hakkama saada. -
Maismaad katsid suured metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kujunesid kasvanud metsade surnud puidust kivisöelademeid. Maismaal elas lülijalgseid ja osal putukatel tekkis lennuvõime. -
Tekkis hiidmanner Pangaea. mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes aga paljasseemnetaimede osakaal, meres aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% liikidest. -
-
Taastumine permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest kulus 10 miljonit aastat, seega triiase ajastu alguse elstik oli üsna liigivaene. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes olid peamiseks loomarühmaks maismaal. -
Tekkisid esimesed imetajad -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid tasapisi välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Maismaa oli suurelt osalt kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased elasid meres. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli algul soe ja niiske, kliima hakkas järk-järgult jahenema. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laialt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Tekkisid esimesed inimahvid. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased ehk perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, nt mammut.
