-
4,6mld - 4mld aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakord, siis atmosfäär ja ookeanid. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias -
-
Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustamist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. -
4mld - 2.5mld aastat tagasi. Meredes arenesid algsed eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud mikroorganismide moodustised. Paljudes stromatooliitides on säilinud ka bakterfossiile -
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Maa olu ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline (st ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi -
-
Kuna atmosfääri esines palju metaani, tekkis selle reaktsioonis hapnikuga süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole sama hea kasvuhoonegaas kui metaan ja selle tulemusena jahtus Maa ning oli kaetud jääga paar korda. -
Kambriumis hakkas elu vohama. Vetikate hulk kasvas, tekkisid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused ja esimesed kalad. Seda tuntakse kambriumi plahvatusena, sest see on kõige mitmekesisem elusorganismide teke ajaloos. -
-
-
-
Ordoviitsiumi ajastu soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jpt. Ilmusid ka esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, aga ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra, muutes madalmered maismaaks. Kogu jäätumine tõi kaasa massilise väljasuremise. -
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Ka maismaal jätkus taimede asustamine, need olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskoprionid, skorpionid. -
-
Devoni troopikameredes elas rikkalik põhjaekustik ning korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad ehitasid suuri riffe. Nüüdseks olid kalad arenenud palju suuremaks ning osutusid tippkiskjateks. Ei tohiks ka unustada maismaad, kus devoni lõpuks tekkisid esimesed metsad ja maa peale ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
Karbonis olid maismaal metsad juba täies hoos. Kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglaslikud eelkäijad. Üleujutatavatel aladel tekkisid nendest taimedest kivisüsi. Loomadest ilmusid juurde roomajad, kuid peamiselt asustasid seda jõledad vastikud tohutult suured putukad, kellest mõned omandasid võime lennata. -
-
-
Permis tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm ja kuiv kliima. Sellistes karmides tingimustes elasid peamiselt roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemne taimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, selles hävines 95% Maad asustanud liikdest. -
Kuna eelmine väljasuremine oli nii tohutult suur võttis veidi aega triiase ajastul liikidel mitmekesistuda. Ilmusid dinosaurused, kes peale veel üht väljasuremist said peamiseks loomarühmaks. Ilmusid ka imetajad, kes olid dinosaurustest väga palju väiksemad ja nõrgemad. Meredes tekkis juurde rohkem ammoniite ja karpe. -
-
-
Juural säilitasid oma kohta dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad üle teiste triiase peridoodil levinud loomade. Tekkisid esimesed linnud, krokodillid, ja kilpkonnad ning ookeanidesse sattus palju roomajaid nagu ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meres olid arenenud tänapäevased kalad ja paljasseemnetaimedest metsad katsid maismaad tihedalt. -
-
Tärkasid esimesed õistaimed, mis silmapilgul võtsid üle kogu maailma. Arenesid mõned uued imetaja- ja linnuliigid. Dinosaurused jätkasid oma tavapärast elu, domineerides kõiki loomi, kui järsku ühel päeval juhtus midagi ootamatut. Taevast sadas alla tuld, vulkaanid purskasid halastamatult, maailm oli täis kaost. Nii suridki dinosaurused ja merelised roomajad (arvatavasti). -
-
Kuna dinosauruste kadumisega olid alles jäänud linnud ja imetajad, said nad edasi areneda ilma palju ohtlikuma liigi pärast muretsemata. Imetajad eriti kujunesid välja väga liigirikkaks rühmaks. Kliima oli algul soe, kuid hakkas tasapisi jahenema kuni valdavaks muutusid heitlehelisedmtaimed ja tekkisid ilmatud rohumaad. -
-
-
Mandrid triivisid selliseks nagu tänapäeval. Arenesid tänapäevased loomad ja taimed ning laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid inimeste eelkäijad, alustades lahknemist ahvidest liigiga australopiteekus. Maa jahenes ja jälle jäätus mõned korrad.
-
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud väga palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Paljude liikide väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -