-
Maa teke. Oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
-
Maa põrkas taevakeha Theiaga kokku ning tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus tekisid pehmekehalised(s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik- tänapäeva rühmade esindajad kui ka välja surnud organismid -
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Sisemaa oli kuiv kõrb. Ülekaalus maismaal roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõpus maailma suurim väljasuremine, kadus kuni 95% kõigist liikidest. -
Ordoviitsiumis ilmusid esimesed maismaataimed ning ajastu lõpul ilmus jääaeg. Paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine elualade vähenemise tõttu. -
Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, vetikad olid toiduks loomadele. Loomariiki tuli juurde palju selgrootute rühmasid, nt käsnad, ainuõõssed, lülijalgsed. Loomadel tekkis toes, näiteks koda tigudel ja karpidel, et end kaitsta röövloomade jõuliste hammaste ja lõua eest. -
Devoni ajastul kasvasid paljud kalad hästi suureks ning olid sel ajal tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes said ka maismaal hakkama. -
Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Taimed olid väikesed ja lihtsad, kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Maismaa loomade juures olid esimesed tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Karbonis olid juba olemas hiigelsuured metsad, mis koosnesid peamiselt koldade ja sõnajalgade puukujulistest eellastest. Tekkisid suured kivisöelademed, mis teistel ajastutel nii palju ei tekkinud. Osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
Liigitatakse kolmeks osaks: Paleosoikum, Mesosoikum ja Kainosoikum
-
-
Kriidi ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikku. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused, rudistid (lehmasarve meenutavad karbid). Maismaal dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus uus väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Triiase ajastul oli elustik liigivaene väljasuremisest taastumise tõttu. Ilmusid esimesed dinosaurused. Peale järgmist väljasuremist said nad peamiseks loomarühmaks maal. Ilmusid esimesed imetajad. Meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Juura ajastul ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides palju merelisi roomajaid: ihtüosaurused ja plesiosaurused. Meredes olid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaad kattis paljasseemnetaimede mets. -
-
Kvaternaari ajastul ilmusid inimese eellased, perekond Homo esindajad, kes evolutsiooni käigus on arenenud tänapäevaseks Homo sapiensiks. Surid välja paljud imetaja- ja linnuliigid (nt mammut, karvane ninasarvik, dodo, moa.) Loomade väljasuremist seostatakse inimese mõjuga planeedi elustikule. -
Paleogeeni ajastul algas kiire imetajate ja lindude evolutsioon. Imetajad kasvasid suureks ja liigirikkaks rühmaks, millest enamik elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Algul kasvasid troopilised metsad suurtel laiuskraadidel, kuid seejärel hakkas kliima jahenema ning kujunesid rohumaad, preeriad ja savannid, mis asendasid seinseid metsi. -
Neogeeni ajastul said loomastiku, taimestiku ja mandrite geograafia põhijooned tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Kujunes välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas tekkisid varased hominiidid ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, olid korduvad jäätumised. Poolustel tekkis jääkatte. -