-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkus suure taevakehaga. -
Arhaikumis meredes tekkisid esimesed algelised eluvormid. Arhaikumi ladestututest on pärit ka vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide, bakterite ja mitmete vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised). Nendes on säilinud ka bakterite fossiile. -
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus (tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele). Toimus mitu jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult kaetud jääga. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik, mis tekitab teadlaste seas seniajani vaidlusi. -
-
Kambriumi plahvatus- väga kiire evolutsioon, kui tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis tekkis juurde planktilisi vetikaid, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel tekkis röövloomade eest kaitseks mineraaltoes: tigudel koda, tugev välisskelett trilobiitidel. -
-
-
Troopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid ka esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, millele järgnes jääaeg. Selle tõttu alanes ookeanipind kuni 100m ja paljud madalmered muutusid maismaaks. See tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise. -
Soojades meredes tekksid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Ujusid ka primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, kuigi kasvasid algul ainult niisketel ja sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks ning neist said selle ajastu tippkiskjad. Devoni ajastu lõpuks olid maismaale tekkinud esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes said lühikest aega ka maismaal hakkama. -
Maismaad katsid võimsad metsad, tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel tekkisid surnud puidust kivisöelademed- nii palju kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel tekkis lennuvõime ja ilmusid ka esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud karmi kliimaga kõrbega. Ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes elutingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega- kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Ajastu algul oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Triiase ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis dinosaurustele võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Peamisteks loomarühmadeks kujunesid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad- ihtüosaurused ja plesiosaurused. Juura ajastu meredes elasid ka juba tänapäevast tüüpi kalad. Paljasseemnetaimedest koosnevad metsad katsid suuremat osa maismaast. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeane ja meresid asustasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja lehmasarve meenutavad karbid. Maismaal elasid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamus elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske. Seejärel hakkas see järk-järgult jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, lsululinnud rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt. Toimusid korduvad jäätumised. -
Ajastu alguses ilmusid inimese eelassed- perekond Homo esindajad (Aafrikas alanud evolutsioon viis tänapäevase inimese Homo Sapens'i tekkimiseni). Ajastu jooksul suri välja palju imetaja- ja linnuliike (nt mammut, moa). Selle põhjustajateks peetakse inimeste üha kasvavat mõju planeedi elustikule.
