-
Kestus 4,6mld kuni 4mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
-
-
Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja moodustus maa kaaslane kuu. -
Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meres arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Elu tekkis 3,8 mld aastat tagasi. Esimene elu oli arvatavasti ürgbakter.
-
Kestus: 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi. Tänu tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik.
-
-
Kestus: 542 mln - 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumi loomariiki ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. -
-
-
-
Kestus: 485 mln - 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Tekkisid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alandumise kuni 100m, mis muutis paljud madalmered maismaaks ja põhjustas ka massilise mereelustiku väljasuremise. -
-
Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate riftid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama loomad, kelle hulgas oli tuhatjalg, meriskorpionid ja skorpionid
-
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Kalad kasvasid väga suureks. Suured muutused toimusid maismaal. Tekkisid esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osade, kodade ja sõnajalgade eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Osadel maismaa putukatel tekkis lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad.
-
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% liikidest. -
-
Ajastu algul oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.
-
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Suurem osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimede koosneva metsaga.
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maimaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja. ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremisega käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad ning ka teised.
-
-
Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, see järel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid preeriad ja savannid.
-
Mandriline geograafia, sammuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrika ilmusid varaseid hominiidid. Maa kllima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
-
-
-
Ilmusid inimese vahetud eellased. Väljasurid palud imetaja- ja linnuliigid (mammutid, ninasarvikud, dodo, moa). -
