-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum
Kestus 4 mld - 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ja mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
2500 BCE
Proterosoikum
Kestus 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivatele bakteritele hakkas suurenema atmosfääri ja ookeanite pinnakihi hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekkis pehmekehaline e Ediacara elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
-
Period: 552 BCE to 485 BCE
Kambrium
-
542 BCE
Kambrium
Kestus 542 mln - 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik organismide peamised ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid uued selgrootute rühmad ning paljudele loomadele kujunes mineraalne teos. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Kestus 485 mln - 443 mln aastat tagasi. Troopikameredes oli rikkalik elustik: käsijalgsed, korallid jne. Tekkisid esimesed maismaataimed. Perioodi lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis tõi kaasa jääaja ja seega paljude liikide väljasuremise. -
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
-
443 BCE
Silur
Kestus 443 mln - 419 mln aastat tagasi. Kasvas merede liigirohkus, kujunesid käsnade ja vetikate ehitatud rifid ning primitiivsed kalad. Suurenes ka maismaataimede liigirohkus ning ilmusid esimesed maismaaloomad. -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
419 BCE
Devon
Kestus 419 mln - 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik ning šelfimeredes ehitasid korallid suuri riffe. Algsetest rüükalades kujunesid välja tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpul olid maismaal kujunenud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
-
359 BCE
Karbon
Kestus 359 mln - 300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutusaladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgsed, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Esimesed roomajad. -
Period: 359 BCE to 300 BCE
Karbon
-
300 BCE
Perm
Kestus 300 mln - 250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Loomastikust oli ülekaalud roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Period: 300 BCE to 250 BCE
Perm
-
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
250 BCE
Triias
Kestus 250 mln - 200 mln aastat tagasi. Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 250 BCE to 200 BCE
Triias
-
200 BCE
Juura
Kestus 200 mln - 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Period: 200 BCE to 145 BCE
Juura
-
145 BCE
Kriit
Kestus 145 mln - 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Period: 145 BCE to 55 BCE
Kriit
-
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
-
63 BCE
Paleogeen
Kestus 66 mln - 23 mln aastat tagasi. Imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli ajastu kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Tasapisi hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - savannid ja preeriad, mis asendasid senised metsad. -
23 BCE
Neogeen
Kestus 23 mln - 2.5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
2 BCE
Kvaternaar
Kestus 2,5 mln aastat tagasi kuni kalendriaja alguseni. Ilmusid esimesed inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvarternaari jooksul on välja surnud paljud imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (moa, dodo). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
Period: 2 BCE to 1 BCE
Kvaternaar
