-
Kestus 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu. -
Kestus 4 mld - 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ja mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Kestus 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivatele bakteritele hakkas suurenema atmosfääri ja ookeanite pinnakihi hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekkis pehmekehaline e Ediacara elustik. -
-
-
Kestus 542 mln - 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik organismide peamised ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid uued selgrootute rühmad ning paljudele loomadele kujunes mineraalne teos. -
-
-
Kestus 485 mln - 443 mln aastat tagasi. Troopikameredes oli rikkalik elustik: käsijalgsed, korallid jne. Tekkisid esimesed maismaataimed. Perioodi lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis tõi kaasa jääaja ja seega paljude liikide väljasuremise.
-
-
Kestus 443 mln - 419 mln aastat tagasi. Kasvas merede liigirohkus, kujunesid käsnade ja vetikate ehitatud rifid ning primitiivsed kalad. Suurenes ka maismaataimede liigirohkus ning ilmusid esimesed maismaaloomad. -
-
Kestus 419 mln - 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik ning šelfimeredes ehitasid korallid suuri riffe. Algsetest rüükalades kujunesid välja tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpul olid maismaal kujunenud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
Kestus 359 mln - 300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutusaladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgsed, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Esimesed roomajad. -
-
Kestus 300 mln - 250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Loomastikust oli ülekaalud roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
-
Kestus 250 mln - 200 mln aastat tagasi. Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Kestus 200 mln - 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Kestus 145 mln - 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
-
-
Kestus 66 mln - 23 mln aastat tagasi. Imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli ajastu kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Tasapisi hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - savannid ja preeriad, mis asendasid senised metsad. -
Kestus 23 mln - 2.5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Kestus 2,5 mln aastat tagasi kuni kalendriaja alguseni. Ilmusid esimesed inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvarternaari jooksul on välja surnud paljud imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (moa, dodo). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
