Geokronoloogiline skaala Jaanus E

Timeline created by Jaaniuss
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4.6 kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekivad maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku hiiglase taevakehaga. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele.
  • 4,000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum ehk prgeoon

  • 2,500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Tänu fotosüntesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpul ilmus mõistatuslik pehmekehaline Ediacara elustik.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osaloomahõimkondadest. Seda kiiret evulotsiooni tuntakse Kambriumi plahvatusena. Ilmusid loomariiki üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel koosned mineraalne toes.
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusiud esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul oli kiire jahenemine mis lõppes jääajaga, mis tõi kaasa ookeanialapinna drastilise alanemise, ning mereelustiku massilise väljasuremise.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Soojades meredes tekkisid Käsnade ja taoliste ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varajased taimed olid lihtsa ehitusega ja väiksed, ning kasvasid niisketel isegi üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste loomade hulgas olid ka tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid suurteks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Tekkisid metsad ja selgroogsed kahepaiksed loomad, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
  • -350 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kujunesid kasvanud metsade surnud puidust kivisöelademeid. Maismaal elas lülijalgseid ja osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
  • -300 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea. mid ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes aga paljasseemnetaimede osakaal, meres aga luukalade oma. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% liikidest.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • -250 BCE

    Triias

    Triias
    Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus umbes 10 miljonit aastat. Sellel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning nad muutusid tänu järjekordsele väljasuremisele peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • -200 BCE

    Juura

    Juura
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastu loomad. Ilmusid ka esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimsed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonisid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väjasuremise käigus hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkas rühmaks. Enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Selle ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ka ulatuslikud rohumaad: preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laialt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • -2 BCE

    Kvatermar

    Kvatermar
    Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvarternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.